Kelle kere tuleb nüüd kuumaks kütta

viht
Vihtlemine puhastab keha ja vaimu.

Mai alguses raputas pärnakaid piltlik maavärin kui linnavolinik ja Pärnule kuuluva osaühingu Kümblus toonane nõukogu esimees Krista Nõmm teavitas üldsust, et 1995ndast aastast alates linlasi teenindanud Karja tänava saun tuleks müüa. Saun olevat amortiseerumas, küttesüsteemid ajast-arust ja kallid ning  sauna senisel viisil edasi majandada olevat linna jaoks kulukas ja ebaotstarbekas.

Nõmme esitatud väidetega ei nõustu aga OÜ Kümblus kunagine nõukogu esimees Ranno Künnap. Tänase peaministri Jüri Ratase toetamise eest Edgar Savisaare vastu 2011 aastal Keskerakonnast välja arvatud Künnap leiab, et Pärnu saunanduse korrektse arendamise korral oleks linnas endiselt lisaks Karja tänava saunale alles ka Jannseni tänava saun. Künnapi poliitneutraalsust kinnitab tõsiasi, pärast Keskerakonnast välja arvamist ei ole tänane ettevõtja vastu võtnud ühtki ettepanekut kandideerimiseks kohalike omavalitsuste valimistel.

Peaaegu sarnasel seisukohal saunapidamise osas on ka endine abilinnapea Kalev Päit Reformierakonnast. Ta leiab ehitusinsenerina, et 1995 aastal valminud saun oli valmimise ajal üks modernsemaid saunu Eestis, mis mõistliku ja innovatiivse toimetamise juures teeniks pärnakaid veel aastaid.

Linnavolinik keeldub vastustest
Linnavolinik Nõmm keeldus korduvalt portaali Just See poolt saadetud e-kirjas esitatud Karja tänava sauna puudutavatele küsimustele vastamast. Nõmm põhjendas keeldumist sellega, et ta on kõigile küsimustele vastanud endapoolt kirjutatud arvamusloos, mis avaldati Pärnu Postimehes käesoleva aasta 31 mail. Ajal, mil küsimusi esitas Just See, käesoleva aasta 16. juunil, olevat Nõmm end juba OÜ Kümblus nõukogu esimehe ametist taandanud ja saunast enam rääkida ei soovi. Sarnase vastuse saime linnavolinikult ka 30. juunil, kui Nõmm teatas veel kord, et tema on ennast nõukogu esimehe kohalt taandanud ja kommentaare ei anna. Aktsepteerime siinjuures lugupeetud linnavoliniku soovi, kuigi Äriregister kinnitab, et Krista Nõmm oli juriidiliselt OÜ Kümblus nõukogu liige nende ridade kirjutamise ajani. Küsimustele ei saanud me vastuseid ka Pärnu linnavalitsuselt, sealt soovitati meil ligikaudu nädalase viivituse järel vastuste saamiseks pöörduda OÜ Kümblus juhataja Aime Hoogi poole. Sauna juhataja oli aga küsimuste esitamise ajaks läinud korralisele puhkusele. Toomaks veidi küsimusi põhjustanud olukorda selgust, retsenseerime selguse pärast Pärnu Postimehes kirjutatut.
Artiklis „Sauna ümber säriseb kui vesi kuumal kerisel” põhjendas Nõmm vajadust müüa Karja tänava saun ja ehitada uus saun Räämale, millega korrektne bussiühendus peaaegu puudub: „Küttesüsteemiks projekteeriti tollel ajal odavana näinud õli- ja elektriküte, mis praegu tähendab 60 000 eurot küttekulu aastas. Üleminek tõhusamale keskküttele tähendaks üle 200 000 euro suurust investeeringut. Peale selle vajab maja korralikku ventilatsiooni, soojustamist ja sanitaarremonti, et pakkuda linlastele väärilist saunateenust. Suured ruumimahud, kõrged ülalpidamiskulud ja investeeringuvajadus on asjaolud, mis sunnivad muudatusi tegema. Linnasauna nõukogu esimehena nägin vajadust ehitada uus, ökonoomne hoone, mida linn suudaks üleval pidada”.
Endine abilinnapea Kalev Päit, kes täna on tunnustatud ehitusinsener ning ehitusjärelvalvaja nii Pärnus kui ka Eestis laiemalt, selgitas toona 1990ndate keskel Karja tänava sauna ehitamisel silmas peetud eesmärke. Päit muljetas: „1995aasta suve hakul valmis saanud Karja saun oli tolle aja mõistes täitsa paras ja kaasaegne saun. Põhjus oli selles, et Liiva tänava ja turu juures olevad saunad suleti ning jäi ainult Jannseni tn saun, mis anti Sanvarile rendile. Kui lugeda Krista Nõmme artiklit, siis ühes olen temaga nõus, et kui anda Karja saun rendile, siis ootab seda Jannseni tänava sauna kurb saatus”.
Edasi selgitas Päit, miks valiti toona tänasel päeval kulukana tunduv elektriküte. Tema sõnade järgi oli tegemist tolle aja kõige kaasaegsema küttesüsteemiga, millele toona puudus alternatiiv – sel ajal tegutsenud AS Pärnu Soojuse trassid asusid liialt kaugel. „Kuna kerised töötavad elektril ning puuküttega kerised ei tule kõne alla, siis loomulikult suurem osa energiast läheb keriste kütteks ja sooja vee valmistamiseks, majasoe on suuremalt osalt väiksema kuluga,” kinnitas Päit. Ühtlasi selgitas endine abilinnapea võimalikke alternatiive saunaga seotud kulude optimeerimiseks: „Tänapäeval on palju alternatiive. Maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, õhk-õhk soojuspump, päikesepatareid nii sooja kui ka elektri tootmiseks. Tuleb valida ainult sobilik, mõistlik on teha sooja vett päikesepatareidega, kuna sooja vee kulu on küllalt suur, aga investeeringukulu on eelpool nimetatud alternatiividega võrreldes väiksem. Keriseid tuleb kütta ikkagi elektriga, millede elektrikulu on marginaalne”.

Miks saun amortiseerus
Päidile sekundeeris endine OÜ Kümblus nõukogu esimees Ranno Künnap, kellele jäi samuti mõistmatuks, miks Karja tänava saun sedavõrd käest on lastud, et seda suisa müüa tuleb.
Künnap ütles, et OÜ Kümbluse nõukogu esimees peab olema linnavalitsuse käepikenduseks linnale kuuluvas ettevõttes. Nõukogu esimehe amet, või Pärnu esimese saunamehe amet, toob endaga kaasa vastutuse, arvas Künnap.
„Vaatamata sellele, et Olev Siinmaa projekti järgi ehitatud Jannseni tänava saun suleti ajal, kui mina olin linna esimeseks saunameheks, närib väärika ihuharimiskoha sulgemine senini hinge. Meil oli olemas projekt sauna renoveerimiseks, kuid võim linnas vahetus. Hea haldussuutlikkuse juures oleks võinud päästa Jannseni sauna muutumist tondilossiks, mis nüüd eraettevõtjaile müüdi,” rääkis Künnap.
Kunagine esisaunik ei olnud kindel Karja tänava sauna müümise otstarbekuses. Samuti kartis ta seda, et sauna müümisel jäävad vähemkindlustatud inimesed ihuharimisvõimalusest Pärnus üldse ilma. Künnap oli seisukohal, et jutt jutuks, kuid mitte üks Pärnu SPA ei võta sotsiaalselt vähekindlustatud kliente uue sauna ehitamise ajal oma kundedeks.
Seega ei mõistagi ta juhtunut. „Karja tänava saun toimis ja vajalikud investeeringud olid tehtud. Samas olen nõus Nõmme väitega, et saun ei saa kasumit teenida. On ju linnasaun rohkem sotsiaalne ettevõte,” ütles Künnap.
Endise esisauniku jaoks tekitab küsimusi ka Karja tänava sauna kiire amortiseerumine kaheksa aasta vältel, mil Nõmm oli OÜ Kümbluse nõukogu esimeheks.
Tema mäletamist mööda vahetati Karja tänava saunas saunalavad välja veidi enne tema lahkumist nõukogu esimehe ametikohalt kaheksa aastat tagasi. Samal ajal tehti saunas sanitaarremont, uuendati ka peresaunad. Hoone soojustuski olnud tema arusaamist mööda asjakohane.
„Samal ajal seadistati ka sauna ventilatsioonisüsteeme, mis on sauna puhul eriti olulised. Siis ei teki hallitust. Hallituse puhul on lood juba väga halvad. Kui saunas on hallitus olemas, siis tuleks saun kohe kinni panna. Eestis inimeste tervise kaitsmisega tegelevad ametnikud peaksid asja kontrollima,” arvas Künnap. Künnap kinnitas, et hallitus oli tegelikult Jannseni tänava sauna peamiseks sulgemise põhjuseks.

Saun on tegelikult hästi soojustatud
Hoone soojustamise, selle kvaliteedi ning kaasaaegsuse kohta oskas rohkem öelda Päit, kes sauna ehitamise ajal abilinnapeana ehituse üksikasjadega väga hästi kursis oli. Päit selgitas, et hoone on hästi soojustatud – välissein on silikaattellistest, soojustatud müüritisega, saunade ümber on tehniline koridor, mis ei lase saunaniiskusel tungida välispiirdesse, saunade ümber ja sees on savitellistest müüritised, mis imavad endasse niiskust ning hingavad seda ka välja. „Nii et tähtis on korralik ja läbimõeldud ventilatsioon, mis kasutab ära ka saunadest tuleva jääksoojuse soojendades sellega väljast võetavat õhku. Võib-olla on katuslae ehk pööningu soojustus amortiseerunud ja vajaks praeguste normide järgi uuendamist ,” pakkus Päit.
Ei Künnap ega Päit välistanud siiski asjaolu, et hoone riknemises on süüdi halvasti seadistatud ventilatsioonisüsteemid. Päit kordas varasemalt öeldut: „Hetkel tuleks ventilatsioon võib-olla kaasajastada tagastava jääksoojuse ärakasutamisega, panna laele uus kaasaegne paksema kihiga soojustus. Sooja vett toota päikese abil. Sellega saaks kulusid tunduvalt vähendada.”
Asi, milles endine abilinnapea Päit ja endine linnavolinik Künnap ühel meelel olid, oli vajadus saunas pidevalt jooksvaid sanitaarremonte teha.

Uus saun läheks remondist kolm korda kallimaks
„Loomulikult oleks saanud kogu selle kahekümne aasta jooksul neid probleeme lahendada. Ise käisin Karja saunas kusagil kümme aastat tagasi, siis oli see täitsa korras ja hea saun. Kaks leiliruumi – üks vihtlemiseks, teine kuivsaun, lisaks peresaunad, kõik oli igati soliidne ja hea. Uue sauna ehitamine on kolm või rohkemgi korda kallim kui Karja tänava sauna renoveerimine. Sauna asukoht on igati sobilik, jäädes kesklinna ja Mai magala vahel poolele teele. Tollel ajal valiti hoolikalt selle asukohta, et saun jääks Turusauna ja Liiva tänava sauna lähedusse,” ütles Päit.
Künnap tõi seevastu näite kuulsast Rooma linnast, kus veel keisrite ajal ehitatud saunad tänaseni alles on: „Kas tõesti ei suuda me midagi alles hoida?”

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s