Postimehhe essimenne terretaminne

Perno_Postimees_esimene_number.PNGVõttes eeskujuks Otto Wilhelm Masingu Maarahva Nädalalehe, mis ilmus aastatel 1821-1823 ja 1825, otsustas Johann Voldemar Jannsen pöörduda läbi variisikute võimude poole saamaks luba alustada perioodika väljaandmist.

1857. aasta kevadel alustas Jannsen reklaamikampaaniaga, saates kogudustesse reklaamplakatid, milles seisis sõnum:
“Sa tead jo isegi: Tänini elasime kõige selle poolest, mis oma silm ei näinud ega kõrv ei kuulnud, nagu pimedas kotis. No seesinane kotis ehk kahe ilma vahel elu on nüüd otsas. Meil on oma keele „Postimees”, kes iga kord küll uued asjad kõneleb, aga ometi niisugused, mis julgeste voime uskuda. No ütle ise, kas see pole täno väärt asi?”

Ja nii see kuupäev ka saabus – 5. juuni, 1857.
Lugejateni ilmuse esimene Perno Postimees, milles Jannsen pöördus rahva poole. Tema sooviks oli anda lugejaile teada, mis nende ümber toimub.

Postimehhe essimenne terretaminne.
Terre, armas Eesti rahwas!
Minna, Permo Postimees,
Kulutama ollen wahwas,
Keik, mis sünnib ilma sees,
Annan teäda sulle heaks,
Et ka sinno rahwas teaks,
Kuuda keik ma-ilma maad
Ellawad ja teggewad.

Awwalikkud kulutussed,
Rigi kässud, seädussed,
Sündind asjad, mällestussed
Ja keik teised teädussed
Sündko siin, ehk teises rikis,
Saad siin leida nende likis,
Mis se kirri teäda annab,
Jggamehhe kätte kannab.

Kirrikudest, laste kolist,
Pöllo-tööst ja harrimisest,
Mitmest asjast, iggast polist,
Ellajatte kaswatussest:
Nende terwist, arsti-rohto,
Hädda aial abbi-ohto
Luggedes sa leiat siit;
Agga mitte ebba wiit!

Andko nüüd siis Jummal sull’
Head meelt ja mõistust ka,
Joudo, römo, toidust kül,
Wagga ello ellada;
Jummal saatko armust ka,
(Sedda pean sowima:)
Et, kui korra sõbraks same
Hästi kauaks sõbraks jäme.

Huvitavat lugemist lisaks:
https://lood.wordpress.com/postimees-150/

Esimene Perno Postimees

Palju õnne!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s