Kolme pommi vahel V

18308829_1339637692783248_1465632839_nKuid saatus mängis neiule samal päeval veel teisegi vingerpussi.
Kuigi tüdruk valetas oma isikuandmeid sedavõrd usutavalt, et kontrollijad olid juba käega löömas, vedas teda lõpuks ikkagi alt naiselik sentimentaalsus.

Vaheldumisi Linda ja Maret Orava nime kandev neiu kandis rahakoti vahel fotosid perekonnast. Ja kas oli tema süüdi selles, et üks ülekuulajatest tundis fotolt ära oma kunagise kursavenna. Nimi teada!  Neiu läks kompromissile ja tunnistas üles vähemalt viimase kuritöö. Tõsi, kadunud summa ei olnud seekord piisav kriminaalasja algatamiseks. Edaspidi tegelesid temaga juba juurdlejad.

Sedaviisi jagelesidki Kopli korrapidajad kõige mitmesugusemate inimestega, balansseerides sageli seaduse piiril. Seda viimast märkis kõige paremini puruks löödud küproksein kambritesse viiva ukse juures

Küproksein
Ennist juba mainitud korrapidamisteenistuse kosmeetilise remondi ajal tuli miski nupumees mõttele katta korrapidamisteenistuse kliendiruumi seinad hõlpsalt paigaldatava küprokiga. Mõeldud – tehtud.

Tõsi, keegi ei arvestanud küproki hapruse ja mittesobivusega sellesse ruumi. Esimest korda tuli seina uuendada juba nädal peale möödumisel remondimeeste kadumist. Seina esmakordse lammutamise au kuulus solvunud laevakaptenile või siis lendavale mendile – kuidas kellelegi rohkem meeldib.

Meremees, kapten, suur ja võimas  mehemürakas tuli järjekordselt reisilt ja pidi tõsiselt pettuma. Elukaaslase korteriuks jäi suletuks, enamgi veel, proua oli leidnud endale uue kallima, kes ei pidanud leivateenimiseks pikki päevi kodunt eemal viibima. Ilja Murometsi masti merekarule see muidugi ei meeldinud. Esimese  hooga kasutas ta oma sepavasara mõõtu rusikaid sõbranna uue kallima peal. Suure kisa ja lamendi peale tuli kohale naabrite kutsutud politseipatrull, vihase mehepoja rahustamisega saadi esmapilgul isegi ilusasti hakkama. Kapten taltus, rahunes. Miks peakski truudusetu naise pärast sellist mürglit tegema?

Merekaru keris hõlmad vöövahele ja asutas ennast minekule. Ka naise uus rappida saanud kallike ei soovinud meremehe suhtes kriminaalasja algatamist, kuigi potisinine silm oleks selleks isegi õiguse andnud.  Näis, et kõik lõppeb õnnelikult. Kuid ei… Vahepeal alkoholist julgust saanud õnnetu Romeo oli mõne tunni pärast kallikese maja juures tagasi. Seegi kord proovis merekaru esmalt jõudu armastatu korteriukse kallal. Eelmisest rünnakust õppust võtnud armastajad lootsid õigustatult korterit kaitsvale rauduksele.

Raudukse ees taanduma pidanud mürgeldav kapten marssis tänavale. Alles seal, rahulikul ja vaiksel Ehte uulitsal sai kapteni viha mehest võitu. Merekaru teadis – uuel kallikesel on auto. Kuid milline maja ees parkivatest sõidukitest õnnelikumale võistlejale kuulub, seda kapten ei teadnud. Viha aga vajas väljapääsu… ja varsti huilgasidki kõigi maja ees seisnud masinate signaalid, ühel läinud peegel, teisel poritiib mõlkis, kolmandal purud mõlemad. Sõidukite appihüüded päädisid politsei saabumisega. Seekord topiti õnnetu armastaja juba suure hädaga politseimasinasse, sõit läks Eerika tänavale.

Politseijaoskonnas otsustas vahepeal taltunud kapten uuesti mürgeldama hakata. Ta keeldus kategooriliselt loobumast oma kingapaeltest, püksirihmgi tundus vägilasele armas. Korralekutsumisele reageeris mees aga vägivallaga. Tema ees seisnud kordnik sai rusikahoobi rindu, teist tabas rusikas juba kaela pihta. Mõlemad varisesid ootamatust hoobist õhku ahmides põrandale. Appi ruttasid korrapidaja ja abi, oopergi üritas märatsejast kinni haarata…

Avanev vaatepilt oli pehmelt öeldes koomiline. Suur vägilane seisab keset tuba ja keerutab vurrina kolme enese küljes rippuvat meest. Viimaste õhkukerkinud jalad pekslesid karusellisõidu käigus sihitult vastu toole ja riiuleid.

Lõpuks ei jõudnud sõidulistest kõige kiitsakam, korrapidaja abi, enam kinni hoida ja paiskus kohutava mürtsaka saatel vastu tuliuut küprokseina. Õhku paiskus tolmu ja plaaditükke. Sein puru, mis puru…

Alles siis, kui kaks esimesena kannatada saanud kordnikku meremehe taltsutajatele appi tulid, õnnestus õnnetust Romeost kapten lõpuks kambrisse toimetada. Korrapidamistoimkonnale jäi aga mure. Sein katki ja kuidas sa seletad juhtkonnale, et seina lõhkus, ei, mitte kinnipeetu, vaid korraliku kiirenduse saanud ment.

Seekordne juhtum lahendati siiski ilma suurema kärata. Kapten organiseeris seina parandamise, karistuski määrati talle ainult vandaalitsemise eest. Lõhutud sõidukite remondigi kompenseeris omanikele väljamineku suuruse pärast hambaid kiristav meremees.  Sein aga pälvis nüüd juba politseinike pilkeid. Sosistamised, mis peatselt arenesid edasi juba valjuhäälseks vestluseks, lõppesid pea alati ühe küsimusega. Kes sai jaoskonna “remondist” kasu? Seina tuli seevastu uuendada aga üsna varsti uuesti.

Kuigi mentide ja kurikaelte vahel valitses Koplis relvastatud vaherahu – kurjamid teadsid, et politseiniku ründamisele järgneb alati valus kättemaks, juhtus aegajalt ka erandeid.

Üks selline erand põhjustas uuesti vajaduse remontida nüüd juba kuulsaks saanud küprokseina. Lisaks seina uuendamisele alustati seekord ka distsiplinaarmenetlus, korrapidamistoimkonda süüdistati võimuliialdustes ja liigses vägivallatsemises.

Eelmäng järjekordsele seinalõhkumisele peeti maha Sitsi tänaval, kus tundmatu kurjam andis selja tagant rauast torujupiga vastu kaela ühele Tallinna politseiprefektuuri töötajale ja sai saagiks raha, töötõendi ning teenistusrelva.

Kumu juhtunust levis kulutulena üle kõigi Tallinna politseijaoskondade, siiski kandsid esimesed otsingud vähe vilja, sest röövli tundemärke ei teadnud keegi…

Raskelt vigastatud politseinik haiglas, tema teenistusrelv kusagil tänaval hulkumas. Selline olukord ei rõõmustanud ühtegi tollel päeval valves olnud politseinikku.

Üsna varsti andis röövitud relv endast märku. Püstoliga ähvardades rööviti poodi Kalamajas, mõni tund hiljem tühjendati samal viisil kauplus Kopli liinide lähedal. Masinavärk hakkas vaikselt tuure üles võtma, müüjad kirjeldasid röövlit kui lüheldast, musta mantlit kandvat venekeelset noormeest. Vaatamata kirjeldusele ei osanud keegi röövli leidmiseks seni veel midagi ette võtta.

Õhtul kell pool üheksa, kui toimus tavakohane patrullide vahetus, saabus väljakutse Tööstuse tänavale. Abikutse tegi taksojuht, keda just hetk tagasi oli püstoliga ähvardades proovinud röövida kohvik Moskva juures peale istunud klient. Sündmuskohale kihutas neli patrulli. Nii need, kelle vahetus oli lõppenud, kui ka need, kes olid just vahetust alustamas.

Mõne aja pärast toodi jaoskonda närviline vene nooruk, kordnikud andsid üle ka pätilt leitud püstoli Makarov. Korrapidaja kontrollis relva seerianumbrit.

Bingo, hommikul kadunud relv oli käes. “Rebjata, eta on utrom menta podnjal,” ütles korrapidaja saalis viibivatele kordnikele.  

Tegelikult oleks ta selle lause võinud ütlemata jätta, fraasi tagajärjed kindlustasid talle edaspidiseks nii mõnegi uneta öö…

Süngeks tõmbunud patrullihunte nähes taganes röövel nurka, ta ei soovinud veel leppida karistusega, mida teadis kindlalt saabuvat.

Esimene raskesse politseisaapasse kängitsetud jalalöök niitis mehe istuli. Teda ümbritsevad kordnikud ei lasknud kurjamil toibuda, eemalt võis näha ainult metoodiliselt üles – alla liikuvaid küünarnukke ja  välkuvaid saapataldu.  Kostus ainult matse ja pekstava vaikset ininat. Nii järsku kui karistamine oli alanud, sama ootamatult see ka lõppes.

Põrandal vedelev kurjam ajas ennast nohisedes, verist nina hõõrudes, vaevaliselt püsti, korrapidaja sättis hetkeks korraks tasakaalu kaotanud mehe toolile istuma. Igaks juhuks kutsuti välja kiirabi…

Kiirabiauto saabumist ootav kurikael oli taltunud. Ta ei osutanud vastupanu, andis rahulikult ütluseid, mitte midagi ei ennustanud järgmisi veel tormilisemaid sündmuseid.

Kiirabibrigaadi nähes kinnipeetu elavnes. Ta hüppas valju kisa saatel püsti.

“Need värdjad mendid peksid mind, nüüd tahavad nad mu asjad ära võtta. Ma ei anna oma pangakaarti nende kätte,” karjus ta.

Andmaks oma karjumisele suuremat kandepinda ja näitamaks, et tal tõesti tõsi taga on, haaras nooruk rauast tooli, millel ta hetk tagasi istunud oli. Tooli sõjanuiana pea kohal keerutades hakkas ta vaikselt välisukse poole liikuma. Siin üllatas kõiki Riigikaitse Akadeemiast patrullteenistusse praktikale saabunud kadett, kes haaras oma teenistusrelva ja sihtis sellega kinnipeetut. “Seis, või ma tulistan,” piuksus kadett heledal häälel eesti keeles.

“Kuradi lollakas, pane püstol ära,” karjus talle vastuseks korrapidaja. Samal ajal tõrjus üks kordnikest tooli, tabas rusikaga kinnipeetu nina ja hetke pärast lendas vastupunniv kurikael juba suure mürtsuga vastu küprokseina. Loomulikult sein purunes. Ja loomulikult olid jälle vastuhakkaja juures kordnikud. Keretäit, mida kurjam nüüd sai, ei andnud võrreldagi varasemasega. Ja seda kõike kiirabibrigaadi silme all.

Kaasasolnud arst päris vaikselt korrapidajalt: “Mille eest teda niimoodi?”.

Korrapidaja seletas. Arst oli üllatavalt mõistev. “Nojah, skalpi võiks tal veidikene õmmeldagi, seda muidugi juhul, kui tegemist oleks korraliku inimesega. Kuid kas ta on korralik inimene?”

Korrapidaja raputas pead. “Minu arvates mitte.”

“Mina arvan samuti. Meil ei ole siin enam midagi teha.” Ja läinud nad olidki.

Eksperimendid mentidega
Muidugi saab sellises olukorras hakata rääkima põhjendamatust vägivallast ja tolleaegsete politseinike kvaliteedist, kuid tegelikkuses on see ainult medali üheks küljeks.

90-ndate keskpaigas vahetusid sageli valitsused. Seega vahetusid ka siseministrid. Ja kui juba vahetusid siseministrid, siis kippusid uued näod tekkima ka politseiameti juhtivatele kohtadele. Ja kui juba ametis toimus muudatusi, siis loomulikult ei jätnud need  uued tuuled puutumata ka Tallinna politseiprefektuuri. Ei saanud rääkida arengukavade stabiilsusest. Ei saanud rääkida ka juhtivkoosseisu kvaliteedist või, nagu kirjeldas üks toona politseiametile väga lähedal seisev isik, võeti tööle palju andekaid noori, kellel tegelikult puudus igasugune juhtimiskogemus. Ja seetõttu põlesid paljud läbi. Loomulikult mõjutas see kogemuse puudumine ja läbipõlemine reapolitseinike tööd.

Sellel teemal küll arutleti üldiselt omavahel, kuid vähemalt Koplis jäidki need arutlused arutluste tasemele. Karjääriredelil Koplist välja keegi ei kasvanud, peamiseks takistuseks said keele, kuid mis peamine, kõrgete tutvuste puudumine.

Arutelud aruteludeks, mingil kummalisel põhjusel valisid pea kõik uued siseministrid mänguasjaks välipolitsei, mis koondas endasse patrull-, konstaabli- ja korrapidamisteenistust.

Eriti paistis uuenduste läbiviimisel silma lühikest aega siseministri toolil istunud Edgar Savisaar, kelle nime järgi ristiti nii mõnigi post või suurejooneline ettevõtmine. Tegelikult meenutati Savisaare siseministriks olemise aega hiljem isegi hea sõnaga. Kuigi isikuna vastuoluline, oskas ta nii mõnelgi korral parandada just politseinike materiaalset olukorda. Samas võeti ette ka mitmeid pehmelt öelda nõmedusi.

Üheks selliseks nõmeduseks peeti Tallinnas posti number üks, mis kõnepruugis mugandus varsti Savisaare Postiks. Ei tea, kes selle välja mõtles, kuid alates mingist ajahetkest pidi iga pealinna politseijaoskond külakorda saatma välja ühe patrulli, mis uhkelt seisis hotell Viru juures.

Kui kordnikud parasjagu just liikluspolitseinikke mängida ei viitsinud, seisid üks masin ja kaks ametnikku Virus tegelikult täiesti mõttetult ajal, mil rajoonid visklesid sõna otseses mõttes meeste ja transpordi puuduses.  Olgu märgitud, et Post number üks kadus koos Savisaare kadumisega Siseministeeriumist. Rõõmu tekitas meestele aga Savisaare elluviidud kava, mis seisnes kirjutuslauapolitseinike suunamises tänavale. Seegi üritus pälvis peatselt Savisaare patrulli hüüdnime.

Asja mõte oli iseenesest lihtne. Kõik teadsid, et politseinik oma ametlikust astmepalgast ära ei ela. Kõik teadsid sedagi, et lisatasu saamiseks käidi kõrtsides – poodides – hotellides mitteametlikul haltuural. Nii jõutigi tõenäoliselt järeldusele, et las teevad siis seda haltuurat ametlikult.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s