Ülikool on tulnud, et jääda

18056797_10154264260666829_8267190878148430683_nKäsi püsti, kes on õppinud või õpetanud Pärnu kolledžis!
19. mail tähistab Tartu Ülikooli filiaal oma 21. sünnipäeva.
1996 aasta 20.märtsil kirjutasid Pärnu Linnavalitsus, Pärnu Maavalitsus, Tartu Ülikool, Haridusministeerium ja Pärnu Majanduskool Pärnus alla koostöölepingule ning juba vähem kui kahe kahe kuu möödudes asutatigi Pärnu endise Majanduskooli baasil uus õppeasutus – Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž.

Uued ja modernsed õppehooned valmisid kahes jaos, millest esimene anti tellijale üle aastal 1999 ja teine 2001. aastal.  
Värske ülikoolihoone muutis kõrghariduse poole pürgimise veel atraktiivsemaks.
Kool on nüüdseks tuule tiibadesse andnud paljudele spetsialistidele, ärihaidele ja ametnikele.

Seekordse 19.mail peetava sünnipäeva puhul ootabki koolipere külla vilistlasi, endisi töötajaid ning kogu linnarahvast, pakkudes neile nostalgilisi meenutusi, tegevusterohkeid töötubasid ja meelelahutust täis etteasteid.

Henn Vallimäe Foto Andres Tennus Tartu ülikool.jpg
Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool

Kolledži kauaaegne direktor Henn Vallimäe leidis portaali Just see ajakirjaniku jaoks pisut vaba aega ning oli meeleldi nõus vestlema kooli ajaloost ja tulevikusuundadest.

Kuidas hindate kolledži arengut läbi aastate kuni tänaseni?
TÜ Pärnu kolledž on oma 21 tegevusaasta jooksul kasvanud tööturu tugevaks ja usaldusväärseks partneriks turismi, ettevõtluse, sotsiaalvaldkonna ja viimastel aastatel ka spordivaldkonna kesk- ja kõrgema astme juhtide-mänedžeride ettevalmistamisel. Turismivaldkonnas oleme mitmete rahvusvaheliste võrgustike aktiivne liige. Oma näo (fookuse) otsingud on viinud keskendumisele teenuste juhtimise ja disaini temaatikale. Kogu areng on olnud ka pidev tõestamine nii regioonis, ülikoolis kui ka üleriigiliselt.

Milline on kolledži tugevaim valdkond?
Eelkõige on kolledž tuntud turismihariduse poolest, kuid viimaste aastate suuremad sisseastumise konkursid on hoopis ettevõtluse ja projektijuhtimise rakenduskõrghariduse suunal ning teenuste disaini ja juhtimise magistrikaval.

Millised õppesuunad on lisandumas?
Mullu avati kolledži ja regiooni ettevõtluse arendajate ning suuremate ettevõtete koostöös ettevõtluse ja projektijuhtimise õppekava koosseisus tootmiskorralduse spetsialiseerumine, kuhu oodatakse õppima eelkõige regiooni ettevõtete keskastme tootmisjuhte.
Tõenäoliselt vajab ka sotsiaaltöö ja rehabilitatsioonikorralduse õppekava lähiajal ülevaatamist ning enam keskendumist avalike teenuste suunale.

Millist kõrgkooli ootaksite Pärnusse konkureerima Tartu Ülikoolile?
Pärnu arendajate silmis on esmased ootused seotud tehnoloogia ja/või inseneriõppe pakkumisega, milles suurim kompetents on TTÜ-l. Arvestades kõrgkoolides õppijate arvu langustrendi ja riiklikku suunist õppekavade dubleerimise vähendamisele ei ole usutav avalik-õigusliku kõrgkooli või selle osa tekkimine Pärnusse. Kui erakapitalil on huvi Pärnusse tulla, siis võiks seda näha mitte konkurentsi, vaid partnerluse ja koostöö prisma läbi.

Kes on pikima karjääriga töötaja/õppejõud kolledzis?
Dotsendid Arvi Kuura ja Heli Tooman ning assistent Taavi Tamberg on kolledžis selle algusest peale ning töötasid juba kolledži eelkäija, Pärnu Majanduskooli teenistuses. Sama saab öelda haldusjuht Sirje Talvingu kohta.

Kuhu on hetkel kolledž suundumas, milliseid muutusi toovad lähiaastad?
Äsja, 5.mail k.a., toimus Viljandis regionaalse kõrghariduse teemaline konverents, kus osalesid ka nn „emaülikoolide“ ja seitsme regionaalse kolledži juhid. Üheskoos leiti, et üksnes haridusteenuse pakkumisega õppurite arvu langustrendis ei pruugi kolledžite tulevik olla jätkusuutlik, otsida tuleks teenusetellijaid (loe: rahastajaid) ka mujalt, nii avaliku kui erasektori suunalt. On ju regionaalsed kolledžid nii regioonide arengumootorid kui nutika spetsialiseerumise eestvedamise üksused.

Milline töövõit on Teie endi jaoks siiani suurim?
Õppekavade osas tuleb töövõiduks lugeda teenuste disaini ja juhtimise magistrikava, samuti spordijuhtide õppe käivitamist kolledžis. Ka tasuta kõrghariduse reformi käigus „jalgadele maandumine“ ja ühissuuna leidmine ei tulnud ilma sihipärase koostööta.

Millise töökaotuse osas tunnete suurimat kahetsust?
Seletamatutel asjaoludel pole kolledž ega ka ülikooli Narva ja Viljandi üksused edukaks kvalifitseerunud EAS kahes regionaalsete kompetentsikeskuse taotlusvoorus nii 2010. kui 2016.aastal. On asju ja otsuseid, mille tulemused ei sõltu pelgalt oma tahtest.

Palju õnne ülikooli perele!

Henn Vallimäe Foto Andres Tennus Tartu ülikool.jpg

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s