Gruusiast sõja eest Pärnusse kokkama

226921_197667936944782_7494032_n
Manana vahetult peale Eestisse saabumist.

Manana Keburia
peakokk

Gruusia restoran Kolhethi Pärnus
Anti Dühring
vabakutseline kirjatsura

Gruusia restoran Kohethi Pärnus võõrustab külalisi suurepäraste toitudega, mis valmistatakse algupäraste ja iidsete Gruusia kommete järgi. Vähesed teavad, et nääpsuke proua, kes pärnakatele valmistatava toiduga rõõmu valmistab, on elusaks tunnistajaks Gruusia pingelisele lähiajaloole.

Tihti ümbritsevad ajakirjanikku inimesed, kelle huvitavat ja õpetlikku saatust ei pruugigi aimata. Täpselt sellise inimese leidsime portaali Just See omalaadsest peakorterist restoranis Kolhethi. Peakokk Manana Keburia, keda sõbrad gruusiapäraselt Mansoks kutsuvad, on üle elanud Gruusia – Abhaasia sõja, Venemaa rünnaku 2008. aastal. Nääpsuke proua on vaatamata kõigele säilitanud rõõmsa meele ja uhkuse oma rahva iidse kultuuri üle.  

561356_549662648411974_635913649_n
Foto: Silvia Pärmann

Vist tavaline küsimus. Kuidas te Eestisse sattusite?
Minu onupoja ema on eestlanna. Varasemalt käisid tema ja tema sugulased tihti meil Gruusias külas. Meie neil.  Seega, rahvast ja inimesi ma tundsin. Eestisse tulemise ees hirmu igatahes ei olnud. Ja kui mu onupoeg asutas siin koos Andriga (Andri Arula) Gruusia restorani ja tekkis võimalus siia tööle tulla, siis ei olnud otsus raske tulema.

Gruusiast rääkides, te olete sündinud…
Piirkonda, kus ma sündisin nimetatakse Megreliaks. Asub Gruusia lääneosas. Ajalooline Kolhida, mis jääb Abhaasia külje alla. Praegu elavad minu sugulased Gruusias Tbilisis. Tulid sõja jalust ära. (Gruusia – Abhaasia sõda 1992 – 1993) Ise lahkusin Suhhumist 1992 aastal. Olin siis lapseootel. Sõitsin Tbilisisse.  Märtsis 1993 sündis mul poeg. Suhhumisse ma enam ei naasnudki. Poeg elab praegu Tbilisis.

Mitte ainult Gruusias vaid ka Tbilisis oli see aeg raske?
See oli kohutav periood. Gaasi ei olnud, keskküte ei töötanud, elektrit anti jao pärast. Ühesõnaga sõda. Sugulasi mul lahinguis ei langenud, küll hukkus sõpru, tuttavaid ja naabreid. Inimesi sai surma ka siis, kui lahkuti Suhhumist, paljud hukkusid ka linnas endas möllanud marodööride käe läbi. Mu tädi hukkus nii.

11872069_999462706765297_8147666549722268910_oAga 2008. aasta sõda Venemaaga?
Siis elasin ja töötasin juba Tbilisis. Kui Vene sõjaväelased lähenesid Tbilisile, siis osad tuttavad – rahulikud elanikud, plaanisid linnast põgeneda. Jälle. Ise ma enam pageda ei soovinud. Ei näinud enam mõtet. Rahustasin ka tuttavaid: „Mis, kas arvate, et kui nad juba siin on, ei jõua nad enam 200 kilomeetrit piirini läbida?” Otsustasime jääda. Venemaa Tbilisini välja ei tulnud.

Te olete Eestis sõjapõgenik?
Ei. Eestis olen töö ja elamisloa alusel. Vajalikud dokumendid on mul ametlikud ja korras. Sõjapõgenik olin Gruusias. Siis, kui põgenesin Suhhumist Tbilisisse.

Mis põhjustas teie arvates sõja?
Isegi ei oska täpselt öelda. Varasemalt elasime kõik sõbralikult. Õppisime, töötasime koos. Pärast kõik muutus. Ei saa öelda, et inimesed oleksid halvad olnud. Hiljemgi. Naabrid müüsid maha põgenenud naabrite maja ja sinna jäänud elusloomad. Müügist saadud raha saadeti aga põgenikele järele. Võibolla on asi selles, et juba ajaloost on teada fakt, et 1956 aastal arvati NLKP juhtkonnas, et probleemid Nõukogude Liidus saavad alguse Gruusiast. Hakati segama maid ja rahvaid. Igatahes on film „Mandariinid” eluline. Kuigi, film ei kajasta möödunut täpselt.

10354949_782530365125200_4945991686258508025_nVõib-olla pisut rumal küsimus. Elades praegu Eestis – milline tundub elu Eestis võrreldes eluga Gruusias. Olete kursis?
Olen küll. Poeg elab mul seniajani Gruusias. Kuulen temalt ja käin ka ise tavaliselt korra aastas seal. Olemas on Skype, teised infokanalid. Gruusia keeles saan suhelda tihti. Poeg soovib tulla näiteks Eestisse õppimagi. Lisaks käib ta suveti siin. Poeg soovib astuda Eestis kooli. Kui saab kooli sisse, siis saab ka elamisloa.

Aga elu Gruusias. Käin igal sügisel seal. Septembrist oktoobrini. Olukord riigis pole enam nii halb, kui varem. Suurimaks probleemiks on tööpuudus. Muidu on kõik muutunud rahulikumaks, taastumas on turvalisus. Ei ole enam nii nagu Ševardnadze ajal (Gruusia president Eduard Ševardnadze 1995 – 2003, kukutati niinimetatud Rooside revolutsiooni käigus).
Siis valitsesid kõikjal kriminaalid. Gruusias hakati kuritegevusele tugevamat piiri panema alles siis, kui Ševardnadze 2003aastal kukutati ja võimule tuli president Saakašvili. Üldse hakkas siis palju muutuma. Hakkas tekkima uusi töökohti… Lühidalt, toimusid muutused. Kuid tööd on kodumaal endiselt vähe.

Mida räägitakse Gruusias eestlastest?
Isegi Gruusia peaminister räägib, et riik vajab Eestile sarnast mudelit. Mõeldakse, et Euroopa Liit on väga hea. Julgeolek. Aga peamine, mida mõeldakse… alati on kodus hea. Kui sul on olemas töö ja julgeolek.

Te töötate Pärnus restoranis Kolhethi kokana kuuendat aastat. Olete oma töö ja eluga rahul?
Loomulikult. Ma teen seda, mida armastan.

Olete eraldi kokaks õppinud? Või siiski mitte? Tean, et eriti rahvuslikke kööke arvestades on iseõppijad õppinud kokkadest sageli paremadki.
Gruusias tunneb rahvusliku köögi eripärasid 99 protsenti naistest. (Naerab) Kuigi õppima peab. On ju olemas Gruusia köök, on olemas Euroopa köök. Päris iseõppija ma siiski ei ole. Käisin Gruusias kokanduskursusel ja sain kursuse lõpetamisel rahvusvahelise sertifikaadi, mida tunnustatakse ka Euroopa Liidus. Kursuse läbisin 2010 aastal – see oli juba aeg, mil Gruusias välja antud diplomeid ja sertifikaate tunnustati rahvusvaheliselt.
Kursus oli tasuline, selle hinnaks oli 500 dollarit ja kestis kolm kuud.  Peab ju omama ettekujutust tööst restoranis. Palju on vaja erinevaid toiduaineid, milline peab olema töökorraldus. Õpetati isegi pisut raamatupidamist. Kokkuvõtteks oli kursus seda väärt.

Üks tuttav armeenlane väitis, et Eestis on raske teha korralikku šašlõkki. Korralikke maitseaineid polevat saada?
Alguses oli jah maitseainetega raske. Olin mina kodumaal käimas, siis Eestisse naastes võtsin alati maitseaineid kaasa. Tuli mul poeg siia, siis alati temagi. Täna on asjad muidugi kergemaks läinud . Üks Eestis elav grusiin tarnib meile maitseaineid regulaarselt. Gruusias avati välisturule suunatud kohalike maitseainete tehas.

Seega pole sageli teravad Gruusia maitseelamused restoranis haruldased?
Sellega on nii ja naa. Tavalisele tarbijale on meie toidud siiski pisut liig ja seetõttu valmistame neid pisut pehmemalt. Tõsi, meil on ka püsikunded, kes soovivad sageli roogi, mida menüüs ei ole. Täidame ka sellised soovid. Kui muidugi võimalik on. Kuigi sel juhul on alati hea, kui erisoovist ette teatatakse.

Olete praegu Andril paremaks käeks?
Eks võib mingil määral ka nii öelda. Restorani asju kavandame koos. Isegi siin saalis (viitab ruumile, kus vestlus aset leiab). Kõike olen puhastanud-värvinud oma kätega. Restoran on meile nagu oma laps. Menüü koostame koos, koos arutame sageli ka seda, milliseid toite võiks veel pakkuda.

Aga üleliigne „H” täht restorani nimetuses?
Oi, mu vend kirjutas üleliigse H tähe Kolhethil lõppu. Andril oli restorani nimetus juba registreeritud, märkasin seda liiga hilja.

Aga teie kultuur on ju iidvana. Kes teab, kuidas „Kolheti” kirjutati siis, kui argonaudid teie juurest kuldvillakut varastamas käisid.
Oi, paljud teavad meie kultuurist vähe. Meil üks töötaja üllatus hiljuti, kui ütlesin temale, et Iasonil kuldvillakud ära varastada aidanud Medeia Vana-Kreeka mütoloogiast oli grusiinlanna. Muide, Medeia on tunnistatud maailma esimeseks naissoost arstiks. Meil on poeet Šotha Rusthaveli (Gruusia XII – XIII sajandil elanud poeet, kirjutas rahvuseepose „Kangelane tiigrinahas”). Üks armeenlasest teadlane hakkas Rusthavelit hiljuti nende poeediks nimetama. (Naerab) Eks naabrite vahel ole aasimist alati. Tänini on populaarsed meie artistid, näiteks Vahtang Kikabidze. Ka Venemaal ja seda vaatamata sellele, et Kikabidze saatis 2008 aasta sõja ajal Venemaa presidendile tagasi talle annetatud Rahvaste sõpruse ordeni.

Lõpetuseks, kuidas teile Eestis ja Pärnus tundub? Meeldib siin?
Meeldib. Hea väike ja rahulik linn. Olen siin väga rahul.

Advertisements

One thought on “Gruusiast sõja eest Pärnusse kokkama

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s