Palun jäta rästik rahule

Peeter Põldsam
Pänu Minizoo juht
Anti Dühring
vabakutseline kirjatsura

20170410_152801
Pärnu Minizoos saavad huvilised viibida ka kuningpüütoni haardes.

Kevadine päike on looduses välja meelitanud Eesti ainsaks mürkmaoks olevad rästikud. Seni veel uimaseid elukaid puudutada pole mõistlik, madu kohanud inimene võiks aga käituda inimlikult ja astuda rästikut kohates suuremeelselt oma teed.
Aastast 1998. Pärnus avalikku Minizood pidava Peeter Põldsami hoole all on Tallinna väravate lähedal asuvas hoones tänaseks üle 60 liigi puuritingimustes sündinud roomajaid, kahepaikseid ja sisalikke. Isendite täpset arvu minizoos ka tihti ise giidiks olev Põldsam nimetada ei oska, minizood tabavat sageli beebibuum. Praegugi tegelevad minzoo mõned asukad beebibuumi tulekuks ettevalmistavate töödega. Minizoo juht aga hoiatab – rästikut ei tohi looduses häirida ega tappa, terraariumi pistmisest rääkimata. Liik on Eestis looduskaitse all.


Olete sotsiaalmeedias korduvalt jaganud värskeid fotosid peesitavatest rästikutest. Mis aeg rästikutel praegu on?

Praegu on kevad. Ehk olenevalt ilmast on rästikutel ärkamisaeg. Tegelikult olid esimesed rästikud väljas juba hästi ilusate ilmade ajal veebruaris. Kevadel, kui on juba mõni kraad sooja ja päike paistab, ronivad rästikud tavaliselt välja.

20170404_164453
Rästik kevadise päikese käes peesitamas.

Kui uitaja näeb kusagil kevadist päikest nautivat madu, siis mida ta peaks tegema?
Mitte midagi. Ei peaks tegema mitte midagi. Olla targem inimene edasi. Tark inimene, arvan, ei lähe rästikut segama. Kevad on madudele oluline aeg. Rästik peab koguma energiat. Ta peab koguma päikesest seda, mida sealt natukenegi tuleb.


Seega, kui keegi läheb päikese käes peesitavat madu ära ajama, kaikaga torkima on ta…

Kaikaga torkimine on mõttetu. Ei ole vaja rästikut praegu segada. Muide väga suur protsent mürkmadudelt salvata saanud inimesi on just need, kes mingi rumala entusiasmiga on üritanud minna madu maha lööma. Torkima teda kaikaga. Upsakas tuleb ja siis on laks käes. Madu ei ole vaja karta. Kui sa teda näed, siis pole mingisugust ohtu. Madu ei tule sind hammustama. Mitte kunagi. Aga teda ei ole vaja torkida. Kui sa madu torgid, siis ta hammustab sind vastuseks. Lihtne.

Ja eestlane on maarahvana madudega hästi läbi saanud, neid mitte torkinud ja andnud madudele meie rahvuskultuuris ka oma osa?
Muidugi. Väga erinevates kohtades on palju erinevaid uskumusi. Osa on selline puhas padajann ja mõnel on natukene tõepõhja taga ka. Mõnel pool loeti madu koduussiks. Arvati, et las ta seal rahulikult olla, temast on kasu ka, püüab hiired ära. Teine pool on see, mis toodi vist ristiusuga. Löö madu maha, siis saad seitse pattu andeks.

Nii-et lunastagem oma patud teisiti ja ärgem torkigem madu?
Ma juhin tähelepanu sellele, et tegelikult on maod meil looduskaitse all. Vähe sellest, neid ei tohi tappa, tegelikult ei tohi neid ka häirida. Maod on meil niigi häiritud. Kõik kabedamad kohad, kus varasemalt olid rästikute elupaigad, sinna on pikapeale tulnud uuselamud.

20170410_155503
Pärnu Minizoos on ka ohtlikke ja eksootilisi roomajaid. Pildil olev teksase lõgismadu saavutas vesternidest tuntud ohtliku mao maine. Tegelikkuses on ta rahumeelne ega kujuta inimestele otsest ohtu. Vähemalt seni, kuni teda ei provotseerita.

Elamurajoonid tõmbavad madude elupaiku koomale?
Tõmbavad kõvasti koomale. Ja muidugi satub sellest tingituna ka madusid rohkem aedadesse. Siis on jälle häda lahti, mis nüüd saab.

Kui madu on aias, siis mida tuleks ette võtta?
Pärnu kandi inimesed helistavad tihti minule. Kui on võimalik käia abiks, siis tulen kohale ja viin mao ära. Tänavu on veel vara, pole pidanud ühtki madu sõidutama. Aga tavaliselt jah, saab neid aedadest niivõrd–kuivõrd harvendada. Tegelikult on mao äraviimine omaette kunstiks. Maod tuleb viia teadlikult sellisesse kohta, kus neil ikka ruumi ka on. Et see koht sobiks neile ja neil oleks seal mõistlik elada.
Muidugi ei ole kahjuks alati võimalik kõiki aidata. Näiteks on minule helistanud üks inimene Tallinnast: „Ostsin endale Muhumaale, kadakasele karjamaale suvekodu. Aga siin on ussid ja ma ei või neid näha. Ja nüüd te peate tegema midagi, et ma neid ei näeks.”
Kui soovitasin, ei osanudki tegelikult muud pakkuda, et asfaltige kogu oma plats ära, see nagu ilmselt peaks aitama, siis oldi suhteliselt pahane. Inimesed ei adu, et sellisel maastikul ei ole võimalik teha nii, et ussi ei näeks.
Minu kontaktid võib aga suurem hädaline leida Pärnu Minizoo kodulehelt internetis.

Kuidas teie madusid talute? Pole ju saladuseks, tavainimene vaatab roomajatele pisut viltu.
Inimesed jagunevad selles mõttes kolmeks. Ühed armastavad, teised väldivad ja kolmandad vihkavad madusid. On olemas kaks äärmust ja vältijad on kõige tavapärasemad inimesed. Nad ei karda madu, võtavad asja mõistusega. Nähes madu, seisatavad ja vaatavad teda, pärast lähevad minema. Inimene arvestab, et madu ei tule sind purema. Hüsteerilisel ja paanilisel kartmisel ei ole samas mõistlikku seletust.

20170410_153316
Putukate söömine pidi olema kasvav trend. Minizoo klientidel on võimalik puhtakoeline tarakan pintslisse pista. Tõenäoliselt tuleb putukas ikkagi hammaste all katki närida – mudu roomab ehk mööda söögitoru suhu tagasi. 

Kartjad ju ometi põhjendavad oma hirme sellega, et rästik ju ometi ründab?
Mis me selle ründamise all mõistame? Et madu tuleb ja hammustab. Selleks, et madu ründaks, peab ta tundma ennast ohustatuna.

 

Seega, kui ma olen rästikust ühe meetri kaugusel, siis ta ei tunne ennast ohustatuna?
Siis ta võib tunda ennast nii ohustatuna küll, et ta kaalub, kas ma jään nüüd täiesti paigale ja loodan, et sa mind ei märka. Või siis on aeg kaabet tõmmata. Ise ta inimesele peale ei tule. Kui madu nüüd valib tasa olemise variandi ja inimene ei lähe mööda. Üritab teda kätte võtta. Puudutada… Siis madu saab aru, et on aeg ennast kaitsma hakata.

On soovitatud, et kohtades, kus suure tõenäosusega võib kohata madu, tuleks käia suure müdinaga?
Kui sa müdistad, siis suure tõenäosusega sa madu ei näe. Ise eelistan hiilida. Tahan neid looduses jälgida. Metsas sees madusid muidugi suurt ei kohta. Neile meeldivad rohkem metsaservad, kohad, kus on ka päikest. Ning sellistes kohtades liikudes võiks inimesel ikka mingi saabas jalas olla. Kui madu juhuslikult salvab, siis teeb ta seda inimesel umbes pahkluu kõrguselt.

20170410_150216
Madude kartusest aitab üle saada maisi-roninastiku silitamine. Tegemist siis täiesti ohutu roomajaga. Muideks kodustatult võib see roomaja elada üle 20 aasta!

Kui rästik ikkagi hammustab, kuidas peaks inimene käituma?

Hammustamist juhtub ju kahjuks ikka. Hakkame sellest pihta, et esiteks peab jääma rahulikuks. Ilma paanikata. Sa ei hakka surema. Rästikul on mürk ette nähtud ikkagi pisikese hiire tapmiseks. Muidugi on sul valus ja muidugi on sul käsi või jalg paistes. Kuid paanikat ei ole vaja. Juhuks, kui sa said hammustada käest, ja seal käes on mingisugune sõrmus, siis sa võtad selle sõrmuse kohe sõrmest ära. Käsi läheb niivõrd paiste ja sõrmus ei ole seal üldse hea. Lõpetuseks soovitaksin ikkagi arsti poole pöörduda, mingit isetegevust pole rohkem tarvis teha. Sa ei seo haava kinni, mitte mingil juhul ei tohi peale panna žgutti. Vanasti olid sellised asjad ja inimesed jäid vigaseks. Eluaeg on sul käsi või jalg haige. Ja mürgi välja imemine. Noh, saad arsti juures süsti, katsu see süst välja imeda… See on rohkem linnalegend. Isegi, kui sa suudaksid imeda, siis saaksid ju mürgi endale suhu, eks?

Sa ei ime, sa ei seo, sa ei žgutita ega pane peale külma. Mürk peab hajuma laiali.  Kutsu kiirabi. Kui keegi on autoga, las viivad sind arsti juurde. Saad kvalifitseeritud abi veelgi kiiremini. Ise ära rooli roni, sul võib teel olles halb hakata.

Me ei ole veel rääkinud nastikutest. Nastik on rästiku noorem või vanem vend?
Ei ole ta üht ega teist. Võiks öelda, nastik on rästikule onupoeg. Sugulusaste kahel liigil ei ole ligidane. Nastikud on Pärnumaal väga levinud. Nad on isegi linnas levinud.  Kui rästikut peaks otsima linnast väljapoolt, siis nastikuid tuleb meil siin ranna piirkonnas tihti ette. Viimati, kui nastikut Pärnus nägin, siis selle püüdsin läinud aasta suvel kinni Tex – Mex restoranist. Arvan, et ta tuli uksest restorani uudistama. Uks oli lahti, ju ta sealt sisse ronis.

Nastik ei ole mürgine, ta on inimesele täiesti ohutu?
Absoluutselt. Tihtipeale inimesed räägivad, et ta hammustab ikka. Mõni suisa räägib, et ta ongi saanud nastikult hammustada, väga õudne ei olnud, ainult valus oli paar päeva. Kergelt punetas ja paistetas paar päeva, ju tal olid hambad pesemata. Naera või surnuks. Need inimesed on tegelikult salvata saanud rästikult. Nastikult hammustada saada on üldse kunsttükk. Tal on nii pisikesed hambad, tegelikult tal ei olegi mõtet hammustada.

Kuidas nastik toitub, õigemini, kuidas nastik ennast kaitseb?
Hambad tal muidugi on. Konna peab kinni. Kui mõni suuremat sorti nastik on nii kõva mees, et ta hammustab sind, saad peale vaid imepisikese kriimu. See on null tulemas. Seal ei lähe midagi paiste ega punetama. Seepärast ei praktiseerigi nastikud hammustamist. Nende enesekaitse on hoopis teine. Ta võib sulle esiteks nägu teha, et aga ma nüüd hammustan. Isegi viskub sinu poole…  Tegelikult, kui sa ta kinni võtad, siis ta laseb su täis. Ja see on üsna ebameeldiv. Jube, väga jube hais.

Ja nastiku tunneb ära?
Kollaste laikude järgi kuklal. Lisaks on ta rästikust saledam ja hästi liikuv. Neid hakkab liikuma rohkem sügise poole, siis, kui nad hakkavad omale talvekorterit otsima. Kui ta on korralikus looduses, siis sarnaselt rästikule peab ta pugema kuhugi, kus temperatuur jääb plussi. Piisavalt sügaval maa sees, urgudes, kändude all. Tihti peale poevad nad ka majade vundamentide alla. Mõned appikutsed – hädakarjed olen saanud seetõttu ka südatalvel. Just siis, kui on külmad ilmad, teatatakse, et meil tuli nastik tuppa. Asi tegelikult lihtne. Külma talve korral hakatakse rohkem kütma. Ja nastik tulebki soojale järele. Hiireaugu kaudu tuppa. Kusjuures talvel tuleb Pärnus seda paar korda kindlasti ette.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s