“Föönitavad haigla ees parklas…”

15940519_10211830365263694_9218184185295974229_n.jpgAutor: Andri Arula

Aasta alguses loodi sotsiaalvõrgustikus Facebook grupp nimega “Liiklus- ja patrullinfo”.
Sisuliselt on tegemist liiklusinfo edastamisega sotsiaalmeediasse.
Grupi liikmed postitavad sinna, märgates politseipatrulli tegutsemas – kontrollimas, magamas, söömas, menetlemas jne.

Grupp on kiirelt kasvanud peaaegu 2000 liikmeni, aktiivseid liikmeid on ilmselt vähem.

Postituste sisu pani mõnikord ka kukalt sügama, sest tihti lipsasid info hulka ka negatiivsemad väljendid nagu “ment”, “kitsed”, “peded” jne.
Õnneks on olukord muutunud sõbralikumaks ja tsiviliseeritumaks.


Kõnealuse grupi loojad on Marko Eha ja Carolina London ning uurisime neilt selle kohta pisut lähemalt.

Kuidas tekkis selline uudne idee?
Carolina: “Idee tuli toimivalt grupilt “Politsei Checkpoint @Tartu”. Mina olen ise Tartust pärit ning kasutasin seda infot vägagi aktiivselt. Tutvustasin ideed ka igapäevasele roolikeerajale Markole. Nägime mõlemad selles potentsiaali ning otsustasimegi Pärnus samasuguse infokanali teha.”
Marko: “Tegelikult pole see idee uudne. Tallinnas ja Tartus eksisteerivad sarnased grupid juba pikemat aega. Idee on ikkagi üllas. Nagu näha grupiliikmete arvu kasvust ja postituste kogusest, on sellisele infole tarbijaid.”
Carolina: ”Pärnus ei ole selle lehe kasutajaid veel nii palju kui Tartus, kuid Pärnu on ka ise väiksem.”

Millist infot soovitakse peamiselt jagada?
Carolina: “Peamiselt ikkagi liiklusalast infot – õnnetused, ummikud, probleemsed kohad ja muud just liiklusega seonduvat. Lisaks ka lauskontrollide asukohti. Eesmärk on, et info aitaks grupi liikmetel liikluses sujuvamalt ja paremini liikuda.”

Kas patrullide liikumise kohta info jagamine ei tundu ebaeetiline?
Marko: “Pigem ei. Idee pole kindlasti soodustada roolijoodikute ja liiklusrikkujate elu lihtsustamist. See on lihtsalt info.”
Carolina: “Kindlasti mitte. Vaevalt mõni roolijoodik või muu liiklusrikkuja hakkab selle põhjal oma sõidusuunda muutma või üldse jälgib sotsiaalmeediat. Patrullid on samuti piisavalt liikuvad. Loodame, et keegi ei kasuta grupi infot selliselt.”

Kas pooldate politseisuunalisi solvanguid, mida grupis on siiski olnud?
Marko: “Ei kindlasti mitte! Politseinikud teevad ikkagi oma tööd ning ei saa neid sellepärast  sõimata ja solvata. Ja ka meie grupi liikmete hulgas on erineva auastmega politseiametnikke.”

Mis võiks olla grupi pikemaajalisem eesmärk?
Carolina: “Loodan, et areneb välja infovahetus kodanike ja politsei vahel, ükskõik mida keegi peab vajalikuks teistega sel teemal jagada. Soovin omalt poolt, et ametnikud ja elanikud saaksid koostööd teha ja arvamusi jagada. Politsei ei ole meile karistuseks loodud. Kõike aga rohkem sõbralikult – seda ma püüan jälgida ja vajadusel sekkun.”

Toome näitena Tartus toimiva grupi reglemendi:
——–
Politsei Checkpoint @Tartu
Reeglid:
   1. Siin grupis on keelatud postitada ALKO- JA NARKOREIDIDE kohta.
2. Keelatud on politsei kohta halvustavaid sõnu kasutada.

Kõik, kes rikuvad neid reegleid, visatakse grupist välja,
ADMIN-id jätavad endale õiguse otsustada kui kauaks.
——–

Pöördusime kommentaarideks ka Pärnu Politseijaoskonna juhi Andres Sinimeri poole:
“Me hoiame ennast pidevalt kursis sotsiaalmeedias toimuvaga, aga see grupp meie erilises huviorbiidis ei ole. Kodanikualgatuse korras politsei tööst teavitamise praktika on levinud ka teistes riikides ning olnud varem Eestiski arutelu all. Analoogse  gruppe on Lääne prefektuuri haldusalas veel ja proovime seal toimuvates diskussioonides vajadusel osaleda.

See, et inimesed politseitööst ja turvalisuse küsimustest huvituvad, on igati tervitatav. Olen seisukohal, et see entusiasm tuleks rakendada hea eesmärgi hüvanguks. Näiteks joobekontrollidest teavitamise puhul tuleb arvestada sellega, et see, kus politsei paikneb, huvitab kõige rohkem rikkujaid, kelle on põhjust politseid vältida. Olgu siis tegemist lihtsat põgenemisteed otsivate varaste või näiteks joobes juhtidega. Seega iga postitaja peaks endalt küsida, kas ta on nõus aitama teda ja teisi ohustavaid kurjategijaid.

Arusaadvalt on igal inimesel on õigus oma meelsust väljendada ja politsei olles avalikkuse teenistuses, on paratamatult inimeste tähelepanu keskpunktis. See käib selle ametiga kaasas. See, kas inimene valib politseinike või nende töö kommenteerimiseks konstruktiivse tagasisidestamise või halvustava retoorika, sõltub isikuomadustest. Arusaadavalt ei ole meie ülesanne nende inimeste sõnavabadust kuidagi piirata, kuid halvustav kõnepruuk ei tohi olla aktsepteeritud kellegi suhtes. Õnneks on näha, et sotsiaalne kontroll toimib ja bravuuritsejaid kutsutakse korrale.

Eks aeg näitab, kas nii vastandlikuna tunduvad pooled suunavad oma “kahurid” ühise eesmärgi poole ning sünnib koostöö.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s