Arvamusartikkel: Suvepealinnas osatakse

rainer_aavik
Pärnu Postimees kajastas ajakirjaniku arvamuse 11.märtsil „Miks suvepealinnas ei osata?“ Ajakirjanik oma arvamusloos on tuginenud isiklikule kogemusele kuid jätnud tähelepanuta kõik teised faktorid, mis teevad ühest linnast hea kuurortlinna.

Numbritest ja ööbimistest!
Kuurortlinnadel on tavaliselt välja kujunenud oma ajalooga ka kliendirühmad. Pärnus on selleks soomlane ja Jurmalas on venelane. Ka sellest lähtuvalt arendatakse välja teenuseid ja tooteid. Iga rahvus on erineva kultuurilise taustaga ja teenuseid arendatakse ka vastavalt sellele.

Nii Pärnu linn, kui ka Jurmala on mõlemad oma asukohariigi parimad kuurordid. Pärnus elab 01.01.2017 kuupäeva seisuga 40 704 inimest, kellest umbes 83 % on eestlased ning 12 % on venelased ning Jurmalas 56 646 inimest, kellest umbes 48% on lätlased ning peaaegu pooled 36 % on venelased. Isegi kui Läti kuurortil on mitmeid eelised asukoha tõttu (lähedus Riiale ning lennujaamale) on Pärnus ööbimiste arv liikunud stabiilselt ainult ülespoole kuid Jurmalas on ööbimiste arvud vähenenud. Kui statilistesse numbritesse süveneda, siis Läti statistikaameti andmetel (http://data.csb.gov.lv) külastas Jurmala linna:

– 2014 aastal 179 169 turisti, nendest 127 265 olid välisturistid
– 2015 aastal 179 416 turisti, nendest 121 479 olid välisturistid
– 2016 aastal 171 366 turisti, nendest 114 833 olid välisturistid

Eesti statistikaameti andmetel külastas Pärnu linna:
– 2014 aastal 289 122 turisti, nendest 162 537 olid välisturistid
– 2015 aastal 304 590 turisti, nendest 167 342 olid välisturistid
– 2016 aastal 338 655 turisti, nendest 184 616 olid välisturistid

Antud statistilised näitajad ei kajasta ööbimiste arvu veel vaid külastajate arvu, kes ööbivad piirkonnas. Keskmine ööbimine Pärnus on 3 ööd. Korrutades selle külastajate arvuga, siis saame päris head numbrid.

Pärnu ettevõtjate oskused, investeeringud ja sündmused!
Pärnu ettevõtjad on teinud investeeringuid turismisektorisse, viimastel aastatel 60 miljoni euro ulatuses. Loodud on juurde  ~600 voodikohta. Ametlikke voodikohti on Pärnus kokku 4937 ja 2016. aastal läbi viidud uuringu kohaselt on külaliskorterites lisaks 1900 voodikohta. Pärnu linn on viimase 5 aasta jooksul panustanud väga palju nii linnaeelarvelisi vahendeid kui ka EU toetusfondide vahendeid linnaruumi parendamiseks. Toon välja siin mõned Rannapromenaad, Rannapark, Jaansoni rada, Pärnu Vallikäär, rannaniidud, kergliiklusteed, Rannastaadion, kesklinna arendused. Kõik investeeringud toetavad ka meie põhiteenust madalhooajal, milleks terviseturismi tooted. Puhkaja tuleb siia madalhoojal saama nii wellness, kui medicalspa teenuseid ning soovib jalutada parkides ja kasutada kergliiklusteid. Kõik teenused, mis toetavad inimese tervist on Pärnus omal kohal.

Külalisuuringud, mis on läbi viidud tõendavad seda et Pärnu külaline hindab meie kvaliteeti ning 97% külastajatest soovitavad Pärnut, kui puhkusesihtkoha oma sõpradele. Tulemustest saame järeldada, et sihtkoha teenused vastavad kliendi soovidele ja vajadustele.

Pärnu restoranid on saavutanud märkimisväärseid tulemusi ning neid on hinnatud väga auväärt kvaliteedi märgistustega. Näiteks White Guide Nordicu nimekirjast võib leida Pärnu Rannahotelli restorani.

Pärnu kultuuriprogramm on tihe, kui vaid on soovi ja tahtmist seda otsida. Pärnu Kontserdimaja ja Pärnu Teater Endla etendused, nii restoranid, pubid kui ka ööklubid pakuvad erinevaid kontsert programme. Loomulikult ei ole mõistlik madalhooajal iga päev kontserte korraldada, kuid kui kasvab külastajate arv siis kasvab ka pakkumus. Võrdlus Jurmalaga selles osas on veidi kohatu, sest Pärnu asub siiski Eesti pealinnast 120 km kaugusel ja ligipääs ei ole niivõrd lihtne kui teha Riiast väljasõite kuurortlinna Jurmala.

Pärnu ettevõtjad panustavad järjepidevalt madalhooaja teenuste arendusse ning pakkumistesse. Statistilised näitajad 5. aasta taguse ajaga on kasvanud näiteks märtsis 72% ning oktoobris 42%, kogu ööbijate arv on kasvanud viimase viie aastaga 38%. Kui siin ei näha progressi, siis milles veel! Ka lõunanaabrid lätlased on jälle avastanud Pärnu terviseturismi pakkumised. Pärnusse sõidetakse bussidega ning näitajad on kasvanud 5.aastaga rohkem kui kümme korda.

Tuleviku plaanis vajab arendamist ja visiooni ka Pärnu Rüütli tänav, kuid see kindlasti ei ole põhjus, mille järgi peaksime hindama piirkonna professionaalsust turismiarendamisel. Arendus- ja turundustegevuste tööd on vaja piirkonnal jätkata, kuid heameelega saame tõdeda et praegu on Jurmala turismiarendajad ja professionaalid käinud Pärnus õppimas, kuidas toimub ettevõtjate omavaheline koostöö!

Vastuseks ajakirjanikule tahan öelda, et Pärnu ja meie ettevõtjad oskavad küll ning oskavad hästi! Aga nagu alati, mujal on alati muru rohelisem ja taevas sinisem.

Rainer Aavik
Abilinnapea
Pärnu Linnavalitsus

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s