… et midagi taolist kunagi ei korduks!

800px-Kaheteljeline_vagun.JPG
Foto: Harald Kivinurm

 

 

Laupäeval, 25. märtsil möödub 68 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. Küüditamise aastapäeval kell 12.00 toimub mälestustseremoonia Leinapargis. Kell 18.00 süüdatakse ühiselt küünlad küüditatute mälestamiseks Rüütli platsil.

Mälestusüritused on pühendatud tuhandetele küüditamise ohvritele, kes kannatasid okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude ja terrori all. Küüditamise aastapäeval seistakse selle eest, et midagi taolist kunagi ei korduks.

Küüditamise mälestuspäeval heisatakse riigilipp leinalipuna.
—————————————
Mis oli märtsiküüditamine?
Märtsiküüditamine oli Eestis 1949. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni Nõukogude Liidu võimude poolt läbi viidud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda.

Noorim küüditatu oli teadaolevalt 3-päevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim oli 95-aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast.

Esimene ešelon läks sihtkohta teele Tapa raudteejaamast 992 inimesega 26. märtsil 1949 kell 12.32, viimane Võru raudteejaamast 1064 inimesega 29. märtsil kell 21.10.
Kokku planeeriti 1169 vagunit, millest teele saadeti 1057. Üle Eesti oli nn laadimisjaamu 16.
Märtsiküüditamine viis eestlased erinevatesse linnadesse kaugele, teiselepoole Uurali mägesid – Novosibirsk, Barabinsk, Tšerepanovo, Ubinskaja jne. Kahjuks jäi see teekond paljudele viimaseks.

NSV Liidu parteijuhtkond autasustas toimepandud inimsusvastase kuriteo — küüditamisoperatsiooni eest operatsiooni Eesti-poolse läbiviimise juhti Aleksander Resevit 24. augustil 1949 Punalipu ordeniga.

Allikad: Wikipedia ja Parnu.ee

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s