Metsa näed? Ei, puud on ees.

1064996_600133960032875_1687194204_o
Puude taga on rohkem kui ainult laps. Puue mõjutab kogu perekonda.
Puudega lapse sünd, lapse raske haigus või tervist kahjustanud õnnetus on iga lapsevanema jaoks suureks elumuutuseks ja väljakutseks. Puudega lapsed vajavad tavalisest enam tähelepanu ja hoolitsust, samuti peab lapsevanem hakkama otsima teavet, mis aitab tal väga ootamatus olukorras paremini hakkama saada.

Sellise elumuutuse puhul on kindlasti oluline meie Eesti Vabariigi tugi nii vanematele kui lastele. On loodud tonnide viisi seadusi, määrusi, statuute, postulaate, uurimistöid ja muud bürokraatiat.
Reaalsuses jäävad vanemad kahjuks ikkagi erinevate seaduste ja määruste vahele kinni. Võiks öelda, et mis ühe seaduse jaoks pole piisavalt valge on teise seaduse jaoks jällegi liiga hall.

Julgen väita, et nt. 10-ne aasta taguse ajaga ei ole Pärnus asjad väga oluliselt muutunud. Määrused olid olemas. Isegi rahastus oli olemas. Kuid polnud last, kes mahuks määruste raamidesse.

Peamiselt lastevanemate julm järjekindlus ning tahe muuta enda ja laste olukorda
lihtsamaks, jõudis alles hiljaaegu uue verstapostini, kus 8.märtsil kogunenud Pärnu
Linnavolikogu sotsiaalkomisjon kiitis heaks uue “Raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamise korra”.
Antud määrus ootab veel 16.märtsil volikogu heakskiitu.

Tegemist on olulise muudatusega. Uurisime antud teema kohta täpsustavalt ka Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Aika Kaukverilt.

Kui kaua kehtis senine kord ning kas poleks olnud lihtsam muuta olemasolevat?
Seni kehtinud „Tugiisikuteenuse osutamise kord lastega peredele“ on Pärnu Linnavolikogu poolt vastu võetud 17.03.2016, enne seda kehtinud kord oli 14. juunist 2012. aastast. 2016 vastu võetud kord oli küll napp aasta tagasi kinnitatud, kuid seoses riikliku lapsehoiuteenuse korraldamise muudatustega ja selle teenuse üleandmisega kohalikele omavalitsustele oli vajalik puuetega lastele suunatud tugiteenuste (sh nii lapsehoiuteenuse kui tugiisikuteenuse) ümber vaatamine ja uue õigusakti vastu võtmine. Tulenevalt haldusmenetluse põhimõtetest tuleb juhul, kui õigusakti muudetakse rohkem kui 1/3 ulatuses, võtta vastu uus akt, mitte muuta olemasolevat. Kuna antud juhul muutus suures osas õigusakti sisuline pool – kitsam sihtrühm, kellel mõeldud teenuseid kirjeldatakse ja reguleeritavate teenuste loetelu – siis on kindlasti mõistlikum ja selgem päris uue korra ette valmistamine.

Millised on peamised muutused võrreldes eelnevaga?
Senine kord reguleeris tugiisikuteenuse osutamist nii puuetega lastele kui toimetulekuraskustes lastega peredele, uus kord reguleerib erinevate tugiteenuste osutamist ainult puuetega lastele ja nende peredele. Lisaks tugiisikuteenusele reguleerib uus kord ka lapsehoiuteenuse osutamist, mis seni oli reguleeritud Sotsiaalhoolekandeseadusega ning samuti muid võimalikke vajaduspõhiseid tugiteenuseid, mida puudega laps või tema pere parema toimetuleku jaoks vajavad. Seega on erinevalt varasemast ühte õigusakti kokku koondatud kõik puuetega lastele korraldatavad sotsiaalhoolekandealased tugiteenused, mida Pärnu linn osutab või korraldab.

Kui suur hulk spetsialiste oli kaasatud uue korra väljatöötamisele?

Korra väljatöötamisse olid kaasatud sotsiaalosakonna lastekaitseteenistuse spetsialistid, teenuste osutamisega seotud asutuste (Pärnu Lasteküla, Erivajadustega Inimeste Rehabilitatsioonikeskus) töötajad ning mitmed kliendid, kelle tagasiside senise teenuse korraldamise kohta oli oluliseks sisendiks uue korra sõnastamisel.

Kas huvigruppe kaasati?
Nagu juba eelnevalt mainisin, siis kliendid olid kaasatud ja nende soovid-ootused olid korra loomisel oluliseks sisendiks.

Isiklikult nägin uues korralduses palju paindlikke nüansse ning suundumust just juhtumipõhiseks lähenemiseks. Kas see on ka LV uus lähenemine?
Korra on ette valmistanud linnavalitsuse sotsiaalosakond ja seda hakkab rakendama samuti linnavalitsus läbi osakonna lastekaitseteenistuse ja hallatavate asutuste, seega jah, kindlasti on see linnavalitsuse lähenemine, mis väga otseselt põhineb ka juba tänasel kogemusel ja tööl.

Kas olete jälginud ka teistes KOV’ides toimuvat – kas Pärnu on eesrinnas?
Ma ei julge öelda, et oleme eesrinnas, aga näen, et see on tänasel hoolekandemaastikul ainuvõimalik suund – juhtumipõhisus, lähtumine erinevate klientide erinevatest vajadustest, võimalikult suurem paindlikkus, mis samas lähtub hinnatud vajadusest ja tegelikust olukorrast. Osakonna poolt ette valmistatud uus kord ei ole tegelikult midagi revolutsioonilist või totaalselt uut ja kirjeldab suuresti Pärnu linna tänast teenuse osutamise olukorda, kuid tänane regulatsioon oli laiali erinevates õigusaktides ja kliendi jaoks oli keeruline tervikpilti saada. Uus kord võtab ühte õigusakti kokku puuetega lastele pakutavad tugiteenused, mistõttu peaks peredel olema lihtsam saada ülevaadet, kellele, milliseid teenuseid ja mis tingimustel osutatakse

 

 

 

 

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s