Arvamusartikkel: Rail Baltic – kordumatu võimalus

toomas_kivimagi
Eestlased, tegelikult küll väiksem, samas häälekam osa meist, on ikka üks omapärane rahvus. Eile ilkusid rahvusliku lennukompanii kallal ja vandusid sellele igavest truudusetust, lubades selle ettevõtte teenuseid enam mitte kasutada. Täna ütlevad , et Rail Baltic on saatanast ja sedagi pole vaja. Ja kui jõululaupäeval purskab Islandi vulkaan ja pühadeks pere juurde koju ei saa, siis kiruvad riiki ja valitsust maapõhja, kes pole teinud midagi, et ka meil oleks kiire ja kaasaegne rongiühendus, nagu NEIL, seal Kesk-Euroopas. Muutlik nagu sügistuul.

Ajalugu võib ümber kirjutada, maakaarti mitte. Oleme Euroopa Liidu ääremaa, geograafilises mõttes. Sellest ainuke väljapääs on uued kiired ühendused. Kaasaegne taristu on ka nii ettevõtluse kui Eesti riigi arengu üks peamisi võtmetegureid. Koduturg oli, on ja jääb väikeseks.

Halvim on olukord raudteel. Eesti Raudtee hiilgeajad on möödas, jäädavalt. Veomahud on kahanendud 44 miljonilt tonnilt aastas 12,5 mln tonnini eelmisel aastal (selle aasta prognoos 11 mln tonni). Venemaa kaupade osakaal sellest 7,5 mln tonni, oma kaupadest domineerib põlevkivi. Kes on süüdi? Oma osa on tariifidel, mis on kõrgemad kui naabritel, aga see pole peamine. Peamine on külm sõda Venemaa ja Euroopa Liidu, Venemaa ja Eesti vahel. Ehk kui “plaani” ei anta, siis kaubad läbi Eesti ei liigu, isegi siis mitte kui veotariif oleks null. Lisaks Venemaa kasvanud võimekus kaupu oma sadamate kaudu vedada (Ust-Luga).

Aastakümneid Eestis domineerinud ida-läänesuunaline kaubavahetus on kordades vähenenenud. Samal ajal on kordades kasvanud põhja-lõuna suunaline kaubavahetus. See on uus reaalsus. Et siin oma positsioone parandada vajame vältimatult kaasaegset raudteeühendust Kesk-Euroopaga. Selle nimi on Rail Baltic (tekstis edaspidi RB).

RB (äri)plaan näeb ette 13 mln tonni kaupu aastaks 2030, seda Balti riikide peale kokku. Lõviosa kaupadest tuleb maanteelt. Täna läbib Ikla piiripunkti 1300 rekkat ööpäevas, see on 1 autorong minutis, mis teeb kaubakoguseks 10 mln tonni aastas. Euroopa Komisjon prognoosib Põhjamere-Läänemere transpordikoridoris, kuhu ka Via Baltica kuulub, aastaks 2030 veomahtude kasvu 42%. Siit: kui ka vaid

kolmandik maanteel veetvatest kaupadest “kolib” raudteele on 4-5 mln tonni kaupu Eesti poolt olemas.

Teine, minu hinnagul alahinnatud potentsiaal on kaubavood merelt. Soome väliskaubanduse maht on 105 mln tonni aastas, sellest meritsi liigub 90 mln tonni. RB valmimisega loome kvalitatiivselt uue alternatiivi, mis mis toob ilma kahtluseta mingi osa kaupu merelt raudteele. Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmu silmad juba põlevad ootusest avada ro-ro kaubaliin Vuosaari ja Muuga vahel. Viimane ongi koht kust algab RB. Ehk sinna tuleb multimodaalne logistikakeskus, mis annab tööd ja leiba sadadele inimestele.

Raudtee suur eelis teiste transpordiliikide ees on keskkonnasõbralikkus. Just seetõttu on Euroopa Liit võtnud selge hoiaku eelistada raudteetransporti. Mis tähendab seda, et keskkonnatasude surve maanteetranspordile, aga ka merenduses kasvab, millega omakorda paraneb raudtee konkurentsivõime. Üks rong võtta maanteelt 50 rekkat.

Võib jääda eriarvamustele mitmetes asjades, aga on mõned, mis on lõplikud. Esiteks: Rail Balticu trassi ümbertõstmine Tartu peale on välistatud. CEF rahastu(millest RB-d finantseeritakse) prioriteet on üle-euroopalised transpordikordiorid, mida RB on, Tallinn-Tartu raudtee aga mitte. Lisaks: nii Leedu kui Läti on tänaseks juba RB trassi kinnitanud, kusjuures Läti “otsad” on Iklas. On naiivne arvata, et meie naabrid oleks valmis vastastikku kooskõlastatud ja nüüdseks kehtestatud planeeringuid muutma. Rääkimata ajalisest nihkest 5-7 aastat, ligi 1 miljard eurot suuremast maksumusest (Tartu kaudu on üle 100 km pikem, ebasobivam maastik, kordades rohkem ristumisi maanteedega jpm).

Teiseks: viimasel ajal hullutatakse rahvast ja ajakirjandust mõttega, et kui me Rail Balticust loobuksime, mida kõike küll me selle raha eest teha saaksime. Kusjuures põrandale ”laotatakse” mitte omaosalus, vaid projekti kogumaksumus ehk 1, 3 miljardit eurot. Selline soovmõtelmine ei päde sendi eestki. Sel teemal pole kaasmaalaste hulgas teadjamat inimest kui Euroopa Komisjoni Liikuvuse ja Transpordi Peadirektoraadi peadirektor hr Henrik Hololei, kes KUMUs tominud konverentsil ültes lühidalt ent veenvalt: use it or loose it. Ehk te kas kasutage või te kaotate selle raha. Pole vähimatki võimalust “suunata” seda raha mõnele teisele projektile Eestis.

Kolmandaks: hirmutamine asjaoluga justnagu RB poolitab Eesti kaheks. Neile, kes seda müüti usuvad, soovitan tutvuda Helsinki-Lahti kiirraudteega (max kiirus 220 km/h). Lühikokkuvõte on järgmine: elu jätkub mõlemal pool raudteed ja inimesed on palju rõõmsamad ning õnnelikumad kui nad olid enne raudtee valmimist.

RB tähendab ka täiesti uut kvaliteeti ja hüpet reisiliikluses. Ruumipuudusel vaid paar märksõna: RB on kiire, mugav, turvaline, keskkonnasõbralik. Üleekspluteeritud on ootus justnagu 90% reisijatest, kes istuvad Tallinnast rongi peale sõidavad kõik Varssavisse või veelgi kaugemale. Pigem vastupidi: oluliselt suurema osakaaluga on reisjad, kes liiguvad Eesti, Läti ja Leedu vahel, Varssavi ja Berliin on atraktiivne lisaväärtus. Pole vähimatki kahtlust, et reisjate hulk Tallinna, Riia ja Kaunase vahel kasvab kordades.

Rail Baltic on unikaalne võimalus, mille sarnast lähema 30 aasta jooksul ei tule. Äriplaanist, kus ise pean panema ühe osa ja keegi teine paneb kingitusena neli osa, unistaks iga kodanik, ettevõtja, riik. Ent see pole unistus, vaid reaalsus kui me tahame ja hoolime: oma tulevastest põlvedest, konkurentsivõimest ja riigi arengust. Omaosalus ca 250 mln eurot, tuleb paljuski tagasi juba RB rajamise käigus, rääkimata loodavast lisandväärtusest sellega seonduvalt, Eesti kasvanud atraktiivususest investeerimispaigana, ettevõtluskeskkonnana, turismi sihtkohana jpm. Use it or loose it! Rohkem võimalusi pole! Ega tule!

Toomas Kivimägi

Riigikogu majanduskomisjoni aseesimees

27.02.2017

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s