Kas rahakott tuleb katta fooliumiga?

509-1-f04531a739b6201ae62e11e90f886a71
Sotsiaalmeedias jagatakse pilti mehest, kes käib ühistranspordis kaarditerminaliga ringi.

Millega on tegu?
NFC tehnoloogia (Near Field Communication) võimaldab lähiväljas teha kontaktivabasid autentimis- ja maksetoiminguid – tasuda teenuste ja toodete eest, saada infot, avada uksi, autoriseerida jpm.

Seda tehnoloogiat on kasutama hakanud ka Eestis tegutsevad pangad. Ehk, kaardimakse teostamiseks pole enam vaja sisestada PIN-koodi ega sisestada kaarti füüsiliselt makseterminali. Piisab kaardi asetamist makseterminali lähedusse.

Pilti vaadates võiks järeldada, et selliselt on võimalik kaartidelt raha saada.
Kui tõenäoline on, et kurjategija saaks pahaaimamatult ohvrilt raha liigutades terminali rahakoti lähedale?
Palusime antud küsimust kommenteerida Swedbanki arvelduslahenduste juhil, Eero Treumannil:
On loomulik, et nagu paljude teiste uuenduste puhul, tekivad inimestel ka puutevabade maksetega seoses turvalisust puudutavad küsimused.

Viipekaartide turvariskiga on kõvasti tööd tehtud. Süsteemi taga on keeruline algoritm ning aeg-ajalt küsib see PIN-koodi ka väiksemate tehingute puhul. Seega Eestis piiramatult viipetehinguid teha ei saa.
Viipetehinguks peab kaart olema terminalile väga lähedal (max 2 cm kaugusel), seega on raske ette kujutada, kuidas on võimalik märkamatult n-ö möödaminnes viipemakset teostada. Tänapäeval on inimestel rahakoti vahel tavaliselt rohkem kui üks puutevaba tehnoloogiaga kaart, lisaks pangakaartidele on antenniga varustatud ka nt ühistranspordikaardid või uksekaardid. Kui viipekaarte on mitu, siis terminal ei suuda kaarti tuvastada ning tehingu teostamiseks on vaja siiski pangakaart, millega maksta soovitakse, rahakotist välja võtta. Ei ole võimalik näiteks teha järjest ka kaht samasugust makset.
Lisaks selleks, et varastatud raha kätte saada, peab see laekuma mõnele pangakontole, mis tähendab, et kuriteost jääb kindlasti alles jälg ning pättidele saab kiiresti jälile.
Kõik see kokku teeb viipemakse lahenduse pättide jaoks väga ebaatraktiivseks. Esimesi viipekaarte hakkas Swedbank väljastama möödunud aasta augustis, tänaseks on väljastanud juba ca 80 000 viipekaarti ning ühtegi viipemaksetega seotud petmiskatset seni fikseeritud ei ole.

Seega meie hinnangul ei ole sellised lisameetmed nagu rahakoti fooliumiga katmine või spetsiaalsete rahakottide soetamine turvalisuse tagamiseks vajalikud.

Seega paanikaks pole põhjust ja nautige turvalisi oste!

Advertisements

One thought on “Kas rahakott tuleb katta fooliumiga?

  1. Ei ole ju turvaline, sellest üangakommentaarist loeb ainult välja, et tõenäoliselt pole tegemist atraktiivse kuriteoga. Turvalisusest on asi siiski kaugel. “keeruline algoritm” võib küll uhke sõnapaar olla, kuid sellest pole mingit kasu kui ülekanne toimub nagu see ette nähtud on. See on umbes nagu öelda, et majal on uhke lukk, ainult seda lukustatakse üliharva.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s