Arvamusartikkel: Kui elu on kaal

toomas_kivimagi

Koalitsioonid vahetuvad, ent Via Baltica jääb. Ka mured, seni kuni need pole lahendust leidnud. Alustades oma tegevteenistust Riigikogus, Tallinn – Pärnu tee neljarealiseks ehitamisest asjaomastes ringkondades ei räägitud. Selleks hetkeks kui Kristen Michal kohvreid pakkis oli tema poolt laual kavand läbimurdeks teedehituses nii Tallinn – Pärnu, Tallinna – Tartu kui ka Tallinn – Narva mnt osas, kusjuures suures osas 2 + 2 maanteena. Enamat oli raske tahta. Möönan, et see oli kavand, ent ka palju rohkem kui idee, kuna ka katteallikate peale oli mõeldud (ennekõike riigiettevõtete müük). Seejärel, ent mitte seetõttu, vahetus valitsus.

Ent ka Kadri Simsonile tundub Via Baltica meeldivat. Tema algsest ideest 2 + 1 on saanud kiiresti veendumus 2 + 2. Mis on igati kiitust väärt. Seda enam, et tegu pole emotsiooni, vaid rohkem kui kuskil mujal teedeehituses on see (veendumus) põhistatud numbrite ja argumentidega.

Kuivõrd nii eelmise kui ka praeguse valitsuskoalitsiooni õnnistuse on saanud lõigu Kose – Mäo (47 km) ehitamine 2 + 2 maanteeks, siis on igati paslik kõrvutada seda olukorraga Tallinn – Pärnu maanteel lõigul Pärnu-Jaagupi – Pärnu linnapiir ning Pärnu linnapiir – Uulu–Valga mnt ristmik (tekstis edaspidi nimetatud “Pärnu-Jaagupi – Uulu”), lõikude kogupikkus 30 km.

Esiteks: liiklussagedus on mõlemal lõigul pea sama: 8150 autot ööpäevas (2015.a. andmed). On kaks erandit: Pärnu linnapiir – Uulu–Valga ristmik – 9155 autot ja veelgi suurem erand Sauga, kus on 11 639 autot ööpäevas (43% suurem kui Tallinn-Tartu mnt võrreldaval lõigul). Siit tulenevalt on ministri otsus toetada lähiajal lõigu Ehitajate tee – Sauga ring ehitamist 2+2 maanteeks igati mõistetav.

Ent toodud numbrid on aasta keskmised. Teada – tuntud Pärnu suur külgetõmme suveperioodil muudab neid näitajaid oluliselt – autode arv kasvab ligi 50% – näiteks Ares 11 800 autoni ööpäevas! See on ligi 4000 (!) autot rohkem aasta keskmisest. Kusjuures need 4000 autot ei tule kuskilt metsatalust ega pööra Arest Suigu peale. Lõviosas tulevad need Tallinnast ja lähevad Tallinna. Mis tähendab, et +4000 autot on aasta keskmisele suveperioodil lisaks ka nii Pärnu – Jaagupis kui Saugas.

Teiseks: autorongid (üle 12 m pikkusega autod), rahvakeeli “rekkad”, mis on oluliselt suurem risk turvalisusele, aga teiselt poolt on see olulisim argument tee-ehituse majanduslikule põhjendatusele. Kose – Mäo 958 rekkat ööpäevas. Pärnu–Jaagupi – Uulu – 1425 rekkat ööpäevas – ehk 49% rohkem. Kusjuures ka kasvud on Via Baltical kiiremad. Näit 2014 aastal kasvas rekkade arv võrrelduna 2013. aastaga Tallinn-Tartu lõigul 3,1%, Tallinn-Pärnu lõigul 8,1%.

Kolmandaks: liiklusõnnetused (2013-15). Kose – Mäo – 21. Pärnu-Jaagupi – Uulu – 23. Esmapilgul sama suurusjärk, ent teisendades selle Tallinn-Tartu lõigu pikkusele (47 km), teeks see võrreldavaks numbriks Pärnu lõigul 36 liiklusõnnetust ehk 1,7 korda rohkem.

Neljandaks: vigastatud (2013-15). Kose – Mäo – 31, Pärnu–Jaagupi – Uulu – 36. Taaskord, tehes selle võrreldavaks Tartu mnt lõigu pikkusega, teeks see vigastatute arvuks Pärnu lõigul 56 ehk 1,8 korda rohkem vigastatuid.

Viiendaks: hukkunud (2013-15). Tallinn – Tartu – 2, Pärnu-Jaagupi – Uulu – 4, teisendades taaskord Tartu lõigu pikkusele teeks see üle 3 korra rohkem hukkunuid.

Eelnevast ei pea tegema järeldust, et ma olen Kose – Mäo lõigu 2 + 2 ehitamise vastu, ei ole! Ent kui toodud faktid ei põhista minimaalselt Nurme sillast Areni (sh ümbersõit), soovitavalt Pärnu – Jaagupini lõigu ehitamist lähiajal 2 + 2 maanteeks, siis on midagi väga valesti. Olukord Pärnu – Pärnu-Jaagupi lõigul on üldistatult poolteist korda hullem kui Kose – Mäo lõigul…

Ka rahaliselt pole see midagi müstilist. 2 + 2 mnt maksumus on 3-4 mln eurot kilomeeter. Nurme ristist – Areni on täpselt 9,5 km, koos Are möödasõiduga kilomeetri jagu pikem. Ehk jutt käib summast 35 mln eurot. See ei käi kindlasti Eesti riigile üle jõu kui inimelul on kaal ja väärtus ning kui ka tegelikult on tahtmist toetada ettevõtlust.

Mis puudutab suunatud kriitikat lõigul Sauga ringist Nurme sillani, et see tehakse vaid 2+1 maanteeks, siis olen kogu aeg olnud seisukohal, et see on poolik lahendus. Kinnituseks väljavõte minu arvamusloost siinses lehes 21. oktoobrist 2016: “… lahendus on keskpärane: kiirus ei kasva, ent liiklusohtlik Nurme sild saab teise niidi kõrvale. Turvalisus suureneb kindlasti (sealhulgas läbi kergliiklustee) ja see

pole vähetähtis, ent perspektiivne lahendus olnuks 2+2.” Ja vaid meenutuseks: maavanema kohalt lahkusin juba oktoobris 2009… Ja maanteametit pole veel jõudnud juhtida… Ehk vale aadress!

Teine repliik: kuluaarides ringleb idee vahetada olemasoleva tee laiendus Pärnu suure ümbersõidu vastu. See on pigem kaval manööver asendustegevuseks, kuna lähemal paaril kümnendil selle järgi vajadus puudub. Ei välista kaugemas tulevikus, aga selle üle peaks otsustama järeltulev põlvkond.

Võtta laenu teedeehituses kiirema tempo saavutamiseks pole kindlasti patt ja seal võib ka minu häälega arvestada. Kuigi mina kaaluks selle kõrval ka riigiettevõtete müüki (näit Elering), või osaluse börsile viimist (Eesti Energia, Tallinna Sadam). Ent kumb neist, see pole esmatähtis. Aga inimeste elu ja tervis on!

Toomas Kivimägi

Majanduskomisjoni aseesimees

Riigikogu liige

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s