Kas Pärnu on veel peksupealinn?

andres-sinimeri-71770631

Autor: Andri Arula

Turvalisuse teema kõnetab pärnakaid alati.

Käisin külas Andres Sinimeril, Pärnu politseijaoskonna juhil.

Tere ja tänan intervjuule kuluva aja eest. Alustuseks küsin, et kuidas oled Pärnuga seotud?
Olen tavaline Pärnu elanik.
Sündisin küll Audru vallas, kuni 5. eluaastani olin Pärnus.
Siis liikus pere Viljandisse, kust peale 30. eluaastat tulin Pärnusse tagasi.

Kui oluline on meri Sinu jaoks?
Vägagi oluline. Isegi nimi viitab merele.
Kuid kalasöömisega on mul pisut keerulisemad lood.

Millal sündis mõte hakata korrakaitsjaks? Kas vanemate õhutusel?
Vanematelt see idee algust ei saanud.
Esimest korda tekkis mõte sõjaväes, kus mul üks sõber rääkis, et läks politseisse tööle. Hetkel on ta Kaitsepolitseis.
Tõsisemalt hakkasin seda kaaluma ühe teise sõbra kutse peale.

Kas karjäär on olnud kiire ja huvitav?
On olnud. Kirev ja huvitav.
Aastal 1991 liitusin politseiametiga. Selle 26 aasta jooksul on olnud palju huvitavaid ametikohti. Peamiseks suunaks ikkagi kriminaalpolitsei.
Olen olnud ka tollase Pärnu prefektuuri juhi ülesannetes ning ka Lääne prefektuuri teenistusosakonna juht. Hetkel töötan Pärnu politseijaoskonna juhina.
Kogemused on laiapõhjalised ning see on antud töös väga oluline.

Seega saad varsti kuldkella?
Kellasid olen saanud selle aja jooksul juba kaks tükki. Kullast pole need loomulikult kumbki.

Loobumismõtteid pole tulnud?
Ei, ei, ma olen alles noor mees.

Kas perekond toetab sind?
Ikka. Mu abikaasa on samuti politseis tööl.

Kui raske on olla juht politseis?
Igapäevaseid riske pole ehk palju, kuid vastutus onilmselt väga suur.
Jah, kõige ohtlikum on ikkagi tänaval neil ametnikel, kes vahetult inimestega kokku puutuvad.
Öeldakse, et mida kõrgemale ametiredelil ronid, seda parem on kohv ja magusamad on küpsised, kuid seda tugevam on ka tuul. Ja seda rohkem oled ka üksi.
Prefekti ja peadirektori amet on ikka vägagi üksik. Ei saa öelda, et üks või teine amet on politseis olulisem.
Kui võtta ära kogu juhtkond,siis ei pruugigi kaks nädalat midagi erilist juhtuda. Kindlasti hakkab juhtuma alles pärast seda ja tekib tõsiseid asju.
Kui võtta ära aga arestimaja töötaja, siis on tõsised probleemid kohesed. Koristajad, eesliini politseiametnikud jne – absoluutselt kõik ametid on meie struktuuris olulised.

Kas mõned Politseiameti otsused või suunad on häirivad?
Kusjuures ei häiri. Olen oma karjääri jooksul näinud politseitöö väga erinevaid tahke,siis tean, et juhtidelt tulevad suunad ja korraldused on analüüside või info baasil tehtud.
Politsei on kõige suurem avaliku sektori asutus, me ka vastutame väga suure valdkonna eest. Kõik muudatused ning korraldused koosnevad paljude inimeste panusest. Ehk siis juhilt ei tule korraldus ainuisikuliselt, vaid need tekivad kollektiivse töö tulemusena.

Kas peksupealinna tiitel Pärnule on õigustatud?
Aga meil pole seda enam ju.

Kas see on statistika? Kriminaalsed olukorrad ju ikka püsivad. Kuidas on lood meie nn Bermuuda kolmnurgaga?
Kusjuures jah, selle kohaga tegeleme pea igapäevaselt.
Paari aasta taguse ajaga võrreldes saab küll öelda, et olukord on paranenud.
Kui aga vaadata viimast suve, siis on taas märgata tagasilööke.
Hetkel on olukord suundumas paremuse poole. Meie kasutuses on ka lisameetmed, mida rakendame olukorra halvenemisel. Kindlasti ei saa vähendada teema tõsidust. Mitmepoolsetel kohtumistel on jäänud kõlama mõte, et kõik osapooled peavad pingutama – lõbustusasutused, omavalitsus, turvafirmad ja ka meie. Isiklikult olen seisukohal, et Pärnu võiks olla kaasaegne suvituspealinn, kus ööklubi ei pea olema hommikul 7-ni avatud.

Kas olete suutnud ka ööklubide avamisaegade osas omavalitsust survestada?
Ettepanekuid oleme teinud.
Alles hiljuti oli mitmepoolne kohtumine, kus lepiti kokku, et kui olukord parane, siis hakkab linnavalitsus esmalt just avamisaegu piirama.
Nn “Bermuuda kolmnurgaga” on probleeme igal nädalavahetusel. Lisaks endi jõududele oleme palunud vahel lisaabi ka Tallinnast. Kiirreageerimisüksus on teinud ja teeb kindlasti ka tulevikus reide Pärnusse.

Kas nõustute, et mundrikandjaid on tänavail vähe näha?
Kui rääkida politsei nähtavusest, tuleks rääkida ka sellest, milline on nähtava politseitöö mõju turvalisusele.
Politsei mõju õiguskorra tagamisel ei saa olla muidugi alahinnatud. Kuid samas ei saa seda ka üle hinnata. Kui ühiskonnal puudub sisemine või sotsiaalne kontroll, siis pole kahjuks midagi teha.
Võime ju omapoolset kontrolli suurendada, kuid tulemus on ikkagi kesine.
Näiteks liiklusjärelevalvet tegev politseinik on tee ääres ja mootorrattur võtab politseinikust möödumisel kiiruse maha. Peale keeramist kõrvaltänavale kuulen, kuidas rattur arutut kiirendamist alustab. See näitabki, et politseiametniku mõju oli 100 meetrit.

Samuti on ka alkoholitarbimisega. Räägitakse ju lõunamaade õlle- või veinikultuurist. Sealsetes maades on aga inimesel häbi olla teiste ees purjus.
Kui ühiskond suhtub joobesolekusse taunivalt, siis väheneb ka purjutamine.

Kui nüüd veel kommenteerida üldist turvalisust, siis tuleb tõdeda, et meil läheb hästi.
Eesti ja Pärnu muutuvad aastalt aastasse järjest turvalisemaks.

Pärnu kasvab varsti suuremaks. Millised muutused tulevad seoses valdade liitumisega Kas töötajaid koondatakse?
Ei, koondamisi plaanis ei ole. Vähemalt minu teada mitte. Muudatused kindlasti tulevad. Näiteks piirkonnapolitseinikud on seotud tugevalt kohalike omavalitsustega, mille piiride muutumisel tuleb ka politseil sisse viia muudatused töökorralduses. Piirkonna- ja noorsoopolitseinikega on meie territoorium praegu ilusti kaetud.
Siseministeeriumis on plaan neid ametikohti ka juurde luua.
Hetkel on kogu omavalitsuste liitumise teema veel lahtine. Me ei tea, milliseks lõplik olukord kujuneb. Kui jõutakse konkreetsete otsusteni, millele on lisatud ka tähtajad, siis saame oma töökorralduse vastavalt seada.

Kas vabatahtlikud on suureks abiks?
On ikka. Väga suureks abiks. Üks tore uudis kasvõi tänasest.
Nimelt täna (10.02) antakse Häädemeestel Jaagupi merepääste seltsi kuuele liikmele kätte vabatahtliku merepäästja tunnistus. Selliste inimeste abi üle saame edaspidi kindlasti rõõmustada.
Mina ise ei saanud kahjuks kohale minna, kuid saadan tervitused siit kaugemalt.
See on oluline uudis, kuna lõunapoolne Pärnumaa on merepääste seisukohalt olnud pisut kehvemas seisus vabatahtliku merepääste seisukohast. Vabatahtlikke panus üldises turvalisuse tagamises on hindamatu.

Kuid kas ei tundu, et politsei suund veeretada avaliku korra kaitset elanikonna peale, on pisut nagu vastutustundetu?
Olen vist politseis ilmselt üks vähestest, kes pigem räägiks politsei ülesande kirjeldamise kontekstis pigem avaliku korra eest hoolitsemisest, mitte avaliku korra kaitsest.
Avalik kord pole iseenesest ju midagi sellist, mille eest peaks hambakaitsmed suus kaklusse tormama.
Muidugi vajadusel peab. Kuid üldiselt on kaitsmise funktsioon avaliku korra eest hoolitsemise juures kõige lihtsam aspekt. Isegi kui Pärnumaal oleks 100 politseiametnikku rohkem kui praegu, ka siis oleks meil vaja abipolitseinikke. Abipolitseinikke on meil praegu vähe.
Eesmärgiks on üks iga tuhande inimese kohta. Hetkel on see suhtarv 1/ 1300.
Vabatahtlike osalemine meie abistamisel on super ning nende töö mõju on tunduvalt suurem, kui arvata osatakse. Nad on tavakodanikud, kellel on oma töö, vaba aeg, sõpruskond jne. Samas nad peegeldavad ühiskonnale tagasi õigusnormide kohast käitumist.
Nende tegevuse ja selle mõjul on ühiskond paremini ka kaitstud ning politsei suudab oma rolli demokraatlikus keskkonnas paremini kanda. Lisaks veel suurendab elanikkonna kaasamine politseitegevusse ka politseiameti legitiimsust – kodanikud mõistavad paremini ametnikke ja nende eesmärke. Nad mõistavad, et politsei tegutseb nende ja üldise heaolu huvides.
Kindlasti on korrektne väide, et osad ülesanded kanduvad vabatahtlikele üle. On keeruline väita, et see on tingimata halb lähenemine. Me tuleme ühiskonnast, kus riik otsustas meie eest kõikides küsimustes. Olime harjunud, et iga valdkonna eest on oma vastutaja. See harjumus on visa kaduma.
Näiteks on selle ajastu pärandiks nägemus sellest, et turvalisus on politsei või riigi teha ja rajaneb sellel, kui palju on politseid tänavatel näha. Nii see tegelikult pole, sest politseitöö efektiivsuse näitajaks on see, kui meil on piirkonnas turvaline elada.

Koostöös inimestega suudame oluliselt rohkem mõjutada õiguslikku käitumist, sest politsei ja inimesed on siis ühe eesmärgi nimel väljas. Mainitud 100 politseinikku ei suuda teha seda tööd, mida suudab teha inimeste kollektiivne mõistmine, et turvaline elukeskkond on neile hea, seda tuleb ka ise hoida.

Alles hiljaaegu oli ühes asulas probleeme piirkiirusest kinnihoidmisega. Sellest anti teada ning politseiametnikud läksid kohapeale seda teemat uurima. Küsiti, kas tegemist on võõraste või kohalike autojuhtidega. Selgus, et kohalikud.
Arutelu käigus jõuti otsusele, et võiks olla grupp kohalikke, kes siis vestleksid kihutajatega. Mindigi ja selgitati, et siin on ka lapsi tee ääres mängimas ning paluti mitte kihutada. See aitas.
Kui olukorda oleks hakatud teistpidi lahendama, et oleks sinna tulnud politseipatrull, kes siis tegelikult ainult ühel ajahetkel seal liiklust kontrollib, siis see ei oleks sellist mõju omanud.
Sealne kogukond suutis selle olukorra omal jõul tunduvalt efektiivsemalt lahendada.
Kõige parem on see, et kogukond suudab kokku tulla ja lahendada olmeküsimused isekeskis rahumeelse rääkimisega, ilma omakohtuta.
Kahjuks pole meil piisavalt ressurssi ka näiteks maanteedel toimuvaga parimal võimalikul moel toime tulla.

Võtame nüüd intervjuu kokku. Missugune oli Sul viimane positiivne ja südantsoojendav juhtum?
Kõige viimane oli eile õhtul, kui avasime Tahkurannas Mereküla naabrivalve sektori.
Meie töötajad teevad südame soojaks peaaegu iga päev.
Töövõite tuleb tihti ning rahuloluks on põhjuseid palju.

Tore on elada Pärnus, kus on sellised politseinikud!

Foto: PPA

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s